Majanduse murelapsed: kuum ehitusturg ja tööjõupuudus

Artikkel

- Uudised
- Liisa Rebane
- 6. mai 2018 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduse murelapsed: kuum ehitusturg ja tööjõupuudus
Swedbanki peaökonomist Tõnu MertsinaFoto: Meeli Küttim
Vaatamata tugevale majanduskasvule ja üldisele inimestel turvatundele, ohustavad meie majandust ja ettevõtteid kuumenev ehitusturg, suurenev tööjõupuudus ning liiga aeglane tootluse kasv, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina reedel toimunud Riskijuhtimise aastakonverentsil „Risk ja usaldus“.
Mertsina sõnul tuleks vaatamata tugevale majanduskasvule ja euroala süsteemse stressi madalale tasemele olla ettevaatlik ka seoses ehitusturu kuumenemisega. „Majanduse kasvu mõjutab tugevalt ehitussektor, kus kasv on hakanud laugema,“ ütles ta. Ta lisas, et ehituslubade väljastamine on tõusuteel.
Eesti Panga president Ardo Hansson rõhutas enda sõnavõtus samuti, et majanduslikku ohtu võib näha just kinnisvaraturul. „Meie kinnisvarahinnad sõltuvad tänu pankadele päris palju põhjamaade kinnisvarast. Praegu on laenuraha odav ning tekib oht, et inimesed laenavad üle enda võimete,“ sõnas Hansson.
Näiteks tõstab Rootsi keskpank intressimäärasid väga aeglaselt, samas kui vara hinnad on tõusnud. See olukord mis praegu – positiivne. Se et intressimäärad nii aeglaselt tõusevad tõstab riske.
Murelaps ka tootlikkuses
Mertsina sõnul piirab ettevõtete arengut hetkel aga veel ka tööjõupuudus „See on muutumas järjest suuremaks probleemiks ka meie naabrite juures,“ tõdes Mertsina. Tema sõnul konkureerib Eesti kvalifitseeritud tööjõu hankimisel kindlasti meie lähiriikide, Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga.
Mertsina sõnul on tänu tööjõupuudusele suurem surve palkade kasvuks, millega peab kaasnema ka tootlikkuse kasv. „Praeguses olukorras on tootlikkuse kasv allpool tööjõukulude kasvu. Selle tulemuseks võib olla, et me kaotame hinnapõhises konkurentsivõimes meie naaberriikidega,“ oli Mertsina murelik.
Lisaks tõi Mertsina välja, et tööjõukulude osakaal ettevõtete käibes on praegu ajalooliselt ühel kõigemal tasemel. Tase oli kõrge ka 2009. aastal, kuid tema sõnul oli seis erandlik, kuna siis oldi majanduskriisis, kus palkasid ei langetatud piisavalt kiiresti.
Veel tekitavad Mertsina sõnul ebakindlust viimase ajal toimunud maksumuutused ja valitsuse tegevus. Erinevatel põhjustel kindlasti investeeringute arv aeglustub ning Eesti ettevõtete konkurentsivõime euroalal väheneb. Lisaks ei piisa Mertsina hinnangul valitsuse lubadusest hoida maksukoormus praegusel, 34% tasemel SKP suhtes.
Sund automatiseerimiseks
Tööjõupuuduse tõttu ning palgasurvega toimetulemiseks tuleb paljudel ettevõtetel tegeleda automatiseerimisega, mis Mertsina sõnul muudab eesolevatel aastatel nii ettevõtete ärimudeleid kui tööturgu. „Tööhõive on ajaloo kõrgeimal tasemel,“ viitas ekspert põhjusele, miks lahendusi tuleb otsida mujalt ehk tootmise automaatseks muutmisest.
Lisaks arvasid eksperdid, et tööjõupuudust peab aitama lahendada ka ühiskondlik kokkulepe. „Meie rahvastik väheneb, kompenseerime seda küll tehnoloogiaga, kuid see ei päästa meid põhiprobleemi käest – meie tootlikkuse kasv ei ole piisav,“ tõdeti konverentsil.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Konkurents
Hetkel kuum