Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Stora Enso finantskeskus tuleb Tallinna

    Stora Enso kontsern hakkab Tallinna finantsteenuste keskust kiiresti kasvatama ja edaspidi koondub just siia suurem osa kontserni jagatud finantsteenustega seotud rollidest, kirjutab Finantsuudised.

    Stora Enso Tallinna finantsteenuste keskuse juhi Martin Leigeri sõnul ei ole tegemist lihtsalt olemasoleva töö Eestisse ületoomisega, vaid võetakse kasutusele uus teenusmudel, uued tehnoloogiad ja töömeetodid, rääkis ta Äripäeva teemaveebis Finantsuudised.ee.
    Praeguse mudeli võttis Stora Enso Grupp kasutusele üheksa aastat tagasi: loodi keskne finantsteenuseid pakkuv funktsioon, mis asus teenindama suuremat osa gruppi kuuluvast enam kui sajast ettevõttest. See tõi kaasa mitme teenuskeskuse loomise Euroopa eri riikidesse, sh Eestisse. Ühtlasi sai alguse koostöö välise teenuspartneriga, mille teenuskeskused Indias ja Poolas võtsid enda kanda rutiinsemad tööprotsessid ning kellega koostöös töötati välja esimene ühine protsessimudel.
    Nüüd otsustati põhjalikult muuta kogu finantsteenuste mudelit ja seda teenindavat organisatsiooni ning tuua need taas ettevõtte sisse. Sealjuures on just Tallinna teenuskeskus valitud peamiseks keskuseks, mis hakkab kiiresti kasvama ja kuhu tulevikus koondub suurem osa kõikidest jagatud finantsteenustega seotud rollidest, rääkis Martin Leiger.
    Tallinna teenuskeskusega on suured plaanid
    Leiger ütles, et Tallinna teenuskeskusega on suured ambitsioonid – järgneva aasta jooksul on plaanis töötajate arvu kahekordistada. „See eeldab ennekõike protsesside tõhustamist, samas annab see võimaluse innovatsiooniks. Selles vallas on meil mõttes erinevad nutikad lahendused, täiendavad teenused ja digitaalsed abimehed. Eesti on selliste arenduste jaoks väga sobiv koht,“ leidis ta.
    Samuti leidub Tallinnas tema sõnul väga erinevat kõrge kvaliteediga kompetentsi – nii finantsteenuste traditsioonilisemas kui ka uuenduslikumas sektoris.
    Leigeri sõnul on finantsteenuste sektor tormiliselt arenenud ja finantsprotsessid on jagatud inimeste ja robotite vahel. „Kui varem oli robootika midagi sellist, mida me olime harjunud nägema ennekõike tööstuses, siis nüüdseks on robootika järjest tavapärasem ka teenuste sektoris ja meie protsessimeeskonnad on oma uute „kolleegidega“ juba harjunud. Meie oma inimeste keskel töötab juba kümmekond robotit, kes täidavad rutiinsemaid ülesandeid, nagu teatud raamatupidamiskanded ja mitmesugused kontrollid. Robotitel kulub selliste tegevuste peale tunduvalt vähem aega kui nende inimkolleegidel,“ rääkis Leiger. Inimesed saavad tema sõnul samal ajal keskenduda suuremat lisaväärtust loovatele tegevustele – infot tõlgendada, analüüsida ja protsesse arendada.
    Seoses uue tehnoloogia kasutuselevõtuga tekivad lisaks n-ö traditsioonilisematele finants- ja raamatupidamise rollidele ka täiesti uued rollid. Need on seotud just automatiseerimise ja üldise protsesside tõhustamisega, samuti olemasoleva ja iga päev kasvava andmehulga võimalikult hea ärakasutamisega. Kui Stora Enso Grupis tekkisid sellised rollid varem pigem Soome või Rootsi, siis teenuste koondamine Tallinnasse toob neid edaspidi just siia.
    Stora Enso on maailmas juhtiv taastuvate lahenduste pakkuja pakendamise, biomaterjalide, puitkonstruktsioonide ja paberi vallas. Stora Enso annab enam kui 30 riigis tööd umbes 26 000 inimesele. 2017. aastal oli ettevõtte müügikäive 10 miljardit eurot ja ärikasum 1 miljard eurot. Stora Enso aktsiad on kantud Nasdaq Helsinki Oy (STEAV, STERV) ja Nasdaq Stockholm AB (STE A, STE R) nimekirja.
    Rohkem finantsuudiseid leiad Äripäeva teemaveebist Finantsuudised.ee.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.