Luminor loodab, et IPO ajaks on rahapesujutud unustatud

Artikkel

- Uudised
- Äripäev
- 16. oktoober 2018 kell 5:52
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Luminor loodab, et IPO ajaks on rahapesujutud unustatud
Blackstone’i investeering on väga tugev signaal, et Balti turg on turvaline koht, kuhu oma raha paigutada ning et siin on tugev majanduslik väljavaade, leiab Luminor Groupi nõukogu esimees Nils Mengailis. Foto: Madis Veltman
Sel nädalal toimuval Baltic M&A Forumil osaleva Luminor Groupi nõukogu esimees Nils Mengailis ütles Äripäevale, et Danske ja ABLV panga rahapesuskandaalid ei pruugi siinset turgu pikalt mõjutada.
„Investorid vaatavad tegelikku olukorda, majandusnäitajaid ning seda, mis on ära tehtud mitteresidentide hulga vähendamiseks pangantusturul,“ nentis ta. „Seega arvan, et praegusetel skandaalidel ei ole pikka mõju,“ rääkis Mengailis.
Mis on Balti regioonis ja täpsemalt Eestis äri tegemisel kõige suuremad väljakutsed? Kuidas neid ületada?
Ma arvan, et Eesti on olnud küllaltki edukas, seda eriti 2008. aasta finantskriisist läbi tulemisel ning uute reformide juurutamisel, vähendades seejuures ettevõtete administratiivset koormust nind kindlustades selge ja atraktiivse maksukeskkonna.
Üks väljakutse, mis iga ettevõtja ees Eestis seisab, on küllaltki väike turg nii tarbijate kui ka ressursside poolest. See tähendab, et mitmedki Eesti ettevõtjad peavad kasvamiseks vaatama piiride taha. Selleks on vaja, et Balti riikide tegevusraamistik oleks võimalikult ühesugune ning jätkaks harmoniseerumist – nii saavad ka Euroopa investorid vaadata Eestit osana suuremast turust.
Viimase aja kõige suuremaks väljakutseks pean aga seda, kuidas kõik kolm Balti riiki suudavad ühiselt üle saada rahapesuskandaalidest tekitatud suurest mainekahjust, mille põhjustasid ABLV ja Danske Bank.
Loodan, et Eestil on tulemas veel sarnaseid edulugusid nagu Skype ja Taxify. Tahame, et Luminori vaadataks samuti tulevikus eduloona ning et erinevad edulood hakkavad domineerima väheste viimase aja halbade näidete üle.
Millised väljakutsed kaasnevad kahe suure organisatsiooni ühendamisega – ühinevad ju kaks panka erinevatest riikidest (DNB ja Nordea)?
Ühinemised on alati keerulised, kuid samal ajal pakuvad need võimalusi üle vaadata kogu oma tegevus ning teha uuendusi, mis oleks stabiilses olekus veel keerulisemad.
Pangandus muutub ning seisab silmitsi uute regulatiivsete kontrollimeetmete ning konkurentidega, nagu näiteks fintech-ettevõtted ning ülemaailmsed tehnoloogiafirmad. Õnneks oli aga Nordeal ja DNB Balti tütarettevõtetel sarnane ärikultuur, nii et peamised väljakutsed piirnevad infrastruktuuri integreerimisega. Tahame olla oma klientidele nii ligidal kui võimalik ning seda igas riigis.
Oleme poolteist aasta jooksul avastanud, et tegelikult on Balti riikide kliendisegmentide vahel rohkem sarnasusi, kui me oleks oodanud. See võimaldab meil ühinemist vaadata rohkem regionaalses võtmes ning investeerida efektiivsemalt.
Kuidas sellised investeeringud nagu Blackstone'i investeering Luminori kohalikku turgu mõjutavad? Teeb see siinset turgu välisinvestorite jaoks atraktiivsemaks?
Blackstone’i investeering on väga tugev signaal, et Balti turg on turvaline koht, kuhu oma raha paigutada, ning et siin on tugev majanduslik väljavaade. Tehing sai väga palju rahvusvahelist tähelepanu ning on laiendanud ilmselt investorite ringi, kes mõtlevad sellesse piirkonda investeerida. See on väga tähtis viimase aja mainekahjust tekkinud väljakutsete taustal.
Põhjamaade pangad lahkuvad Baltimaadest, on see trend?
Need Põhjamaade pangad, kes tegutsesid alamkanalite kaudu, mõtlevad siit lahkumisele või lahkuvad. Teised jäävad ja vaatavad Balti turgu kui oma strateegia terviklikku osa.
Väiksematel turgudel, kus tegutsemine nõuab mahukaid infrainvesteeringuid, on keeruline pakkuda konkurentsi, kui sa ei kuulu 3–4 parima hulka ega oma mahukat turuosa. Erandiks on teatud nišši kuuluvad fintech-ettevõtted, kes suudavad oma teenust pakkuda laialdaselt Euroopas.
Rääkides veel Danske rahapesust, kui suur selle mõju Baltikumile regioonina ikkagi on? Oleme me välisinvestorite jaoks ikka atraktiivsed?
Ma elan Londonis ning olen investoritega töötanud mitmel Euroopa turul. On väga suur ebaõnn, et Balti regioon on viimastel kuudel saanud kuulsaks siinsete rahapesujuhtumite tõttu, alustades ABLVga Lätis ning lõpetades Danskega Eestis.
Kahjuks on see praegu tihti põhiline jututeema, kui Baltikumi mainitakse.
Samas vaatavad investorid tegelikku olukorda, majandusnäitajaid ning seda, mida on ära tehtud mitteresidentide hulga vähendamiseks pangandusturul. Seetõttu arvan, et praegustel skandaalidel ei ole pikka mõju.
On oluline, et keskpangad ja seadusandlik võim koos valitsusega teeks ennetavaid pingutusi, et rahvusvahelise üldsuse ette jõuaks õiged faktid, seda nii institutsioonide kui ka meedia kaudu. Kahjuks on nii, et halvad uudised saavad alati rohkem tähelepanu kui head. Sellepärast on õige pildi kujundamiseks oluline ka proaktiivselt tegutseda.
Kas Luminoril on midagi Danske juhtumist õppida? Mingeid järeldusi teha?
Eks põhiline sõnum ole ikka see, et seda tüüpi ärile ei ole kohta ei meie turul ega ka kusagil mujal. Meil on juba praegu väga väike mitteresidentidest klientide arv. Pangad said rahapesuskandaalidest sõnumi, et neid kliente, kelle äri ei ole võimalik mõista või kontrollida, pole mõtet teenindada.
Kas praegu oleks rahapesu Eestis, Baltikumis või mõnes teises riigis veel võimalik?
Kahjuks on rahapesu midagi sellist, mida on raske tuvastada ja kontrollida. Finantsinstitutsioonid peavad olema väga hoolsad ning monitoorima kõiki kliente, samuti ära tundma sellised mitteresidentidest ettevõtted, kelle teenindamine ei ole riski väärt.
Ma usun, et viimaste uudiste valguses on selliste ettevõtmist hulk Baltikumis vähenenud ning rahapesu risk väiksem kui varem. Nüüd on küsimus, et kas ka teised Euroopa jurisdiktsioonid õpivad meie kogemusest ja võtavad kasutusele sarnased meetmed. Mina usun, et me näeme peagi sellise äri lõppu.
Mis viisidel Luminor oma kasumit suurendab?
Oleme võtnud pikaajalise vaate. Investeerime pikaajalisse kasvu, kuid lühiajaline kasumlikkus ei ole tingimata meie järgmise kahe aasta eesmärk.
Luminorile on ette heidetud, et teil puudub turuliidriks saamise plaan. Samuti, et laenuturul pole konkurentsi, sest hinnad on ühesugused…
Laenuturul on alati tervislik konkurents. Kõikidele pankadele on selge, et tuleb investeerida tehnoloogiasse ning regulatiivsete nõuete täitmisesse. Me tahame saada turuliidriks oma finantsteenuste kvaliteedi poolest, kuid anname endale aru, et sinna on veel pikk tee minna, kuid kindlasti tahame sinna jõuda lähimate aastatel.
Kindlasti ei saavuta me turuliidri positsiooni hinnaliidriks saamise kaudu ning seda kõiki tooteid, sh laenuturgu silmas pidades. Oleme hinnastamisel konkurentsivõimelised, kuid teeme seda vastutustundlikult. Loodame, et kliendid hindavad seda, mitte ei vali pangandusteenust hinna järgi.
Viimaks, millal Luminor börsile jõuab? Mida tuleb selleks eelnevalt teha?
Arvestades, et oleme just saanud ühe suure investori ning meil on pikaajaline vaade, ei ole IPO aeg kriitilise tähtsusega. Edukas esmaemissoon nõuab stabiilset kasumlikkustrendi. Peame investeerima järgmised kaks aastat jätkusuutlikkusse ning seetõttu ei jõua me börsile ilmselt enne kolme aastat.
Samuti sõltub börsile minek selle hetke turutingimustest – loodetavasti on selleks ajaks meie integreerumisprotsess lõppenud, rahapesuga seotud jutud unustusse vajunud ning me saame rääkida jätkusuutlikust majanduskasvust kolmes Balti riigis, mis on kestnud läbi kõigi nende aastate.
Pane tähele! Nils Mengailis esineb 18. oktoobril Baltic M&A ja Erakapitali Foorumil. Balti M&A foorum on koht, kus kohtuvad era- ja riskikapitalifondide ning investeerimispankade esindajad, nõustajad, advokaadid ning ettevõtete juhid ja omanikud. Foorumi esimene päev 18. oktoobril lõpeb Balti M&A ja Erakapitali Foorumi auhinnagalaga. Uuri lähemalt siit: https://www.konverentsid.ee/private-equity-forum-2018/
Hetkel kuum