Milleks riigireform?

Selleks, et Eesti edu oleks kestlik pikas perspektiivis ka vananeva ja väheneva elanikkonna tingimustes ning kiirelt muutuvas väliskeskkonnas. Et põhiseaduse preambulis kajastatud rahvuslikud huvid oleksid järgitud pikaaegselt ja seejuures valimistsüklite üleselt. Meie elukeskkond muutub kiiresti ja radikaalselt ning riigi valitsemine peab sellega kaasas käima.

Mida näitavad demograafilised analüüsid? Need näitavad, et ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt võib Eesti rahvaarv aastal 2100 olla 800 000 või isegi alla selle. Statistika näitab, et järgmise 20 aasta jooksul võib Eesti tööealiste arv kahaneda ca 160 000 inimese võrra, see tähendab ligi nelja Pärnu linna suuruse hulga inimeste võrra.

Aasta 2100 ei ole tänasest päevast hoomamatus kauguses. Sellel ajal elavad siin riigis meie lapsed ja lapselapsed, kel on õigus vähemalt sama heale Eestile, kui meil on praegu, kuid loodetavasti ikka paremale Eestile. Kui keegi arvab tõesti tõsimeeli, et väheneva ja vananeva elanikkonnaga Eesti ühiskond suudab pidada materiaalselt sama kallist riiki kui praegu, siis tundub, et tegu on eksitusega. Pealegi ei ole riigi pidamine ühiskonna jaoks eesmärk omaette. Riik on ikka ühiskonna vajaduste rahuldamise instrument, mitte vastupidi.

Me esitame riigireformi ettepanekud selleks, et Eesti riik oleks ergas, tõhus, nüüdisaegne ja kohanemisvõimeline ning et ta oleks hästi juhitud. Me teeme ettepanekuid selleks, et vähendada rahva ja võimu võõrandumist, kahandada vimma bürokraatia ja ametiasutuste vastu. Et riiki nähtaks toe ja abistajana, mitte käske, keelde ja karistusi jagava kurja peremehena.

Need on põhjused, mille pärast me näiteks arvame, et riigikogu valimistel tuleks minna üle avatud nimekirjade põhimõttele ja et riigikogust peaks saama tegelik poliitiliste valikute tegemise keskus. Need on motiivid, miks me peame vajalikuks kõrvaldada põhiseadusest poliitpsühholoogilised takistused suuremal määral rahvahääletuste korraldamiseks.

Need on ka ajendid, miks me teeme ettepaneku presidendi valimisteks ainult valimiskogus 201 valijamehega, andes seejuures 20 000 valimisõiguslikule kodanikule õiguse presidendikandidaatide üles seadmiseks. Kuid me ei tee ettepanekut presidendi otsevalimiseks.

Lõppkokkuvõttes on need ka kaalutlused, miks me teeme ettepanekud ministeeriumite konsolideerimise kaudu minna üle ühtse riigivalitsuse põhimõttele ja Eesti ametnikkonna kõrge professionaalse kvaliteedi paremaks kasutamiseks.

Meie visiooni kohaselt on Riigireformi Sihtasutuse pakutud tervikliku riigireformi elluviimiseks vaja kahte valimistsüklit ja eelduslikult 10 aastat.