Ettevõtete halduskoormust vähendatakse jõudsalt

Suurem eesmärk on vähendada ettevõtete halduskoormust praegusega võrreldes 25% võrra ja lühendada haldusmenetlusi kaks korda. Enim halduskoormust võtvate tegevuste TOP 3 moodustavad käibedeklaratsioonide, aastaaruannete ja müügiarvete esitamine, selgitas statistikaameti peadirektori asetäitja infotehnoloogia alal Andres Kukke Äripäeva raadio saates „Arvude taga“.

Andmeesitamise kohustusega ettevõtteid valitakse selle järgi, millist uuringut statistikaamet parajasti teeb ja milliseid näitajaid peab uurima. Samuti vaadatakse, millised tegevusalad tarbijat kõige enam huvitavad. Kui uuritavas grupis on piisavalt palju ettevõtteid, siis saab teha valikuuringut, mis kindlasti halduskoormust vähendab. Kui tegemist on spetsiifiliste tegevusaladega, siis enamasti uuritakse kõiki selle tegevusala ettevõtteid, rääkis statistikaameti andmetöötluse ja registrite osakonna juhataja Epp Karus saates.

Suuremad ettevõtted, kus on vähemalt 50 töötajat, on alati uuringutesse kaasatud, väiksemate ettevõtete puhul toimub juhuslik valik.

See, kui tihti andmeid esitama peab, sõltub sellest, kui tihti statistikat saada tahetakse või millise sagedusega on andmeesitajal andmeid võimalik esitada. Enamasti on küsimustikud kuu, kvartali või aasta kohta, kuid see ei tähenda, et andmeid peab esitama iga nädal. „Ettevõte esitab ümmarguselt kaks küsimustikku aasta kohta,“ selgitas statistikaameti peadirektori asetäitja infotehnoloogia alal Andres Kukke saates. Keskmiselt läheb ühe küsimustiku täitmise peale tund aega, kuid mõne keerukama jaoks läheb rohkem aega ja vastupidi – lihtsama täitmiseks vähem, lisas Karus.

„Teised on aruanded, mida ettevõte peab esitama ja neid on aasta lõikes umbes seitse. Need andmed soovime me aga väga võtta juba olemasolevast andmebaasist. Eesti riigis on ka heaks kiidetud printsiip once only, mis tähendab, et kui kuskil on juba andmed olemas, siis riik ei tohi neid topelt enam küsida,“ rääkis Kukke. 2/3 ettevõtteid Eestis ei pea esitama ühtegi aruannet.

Riigikogu läbis hiljuti ka seadusemuudatus kutsuda ellu andmehalduri ametikoht. See on see isik, kes ettevõttes teab, kus andmed tema majas on ja millised andmed Eesti riigil olemas on.

Eesti on eesrindlik, liikudes selles suunas, et võtta kasutusele need andmed, mis ettevõtetes kohe tekivad. Vastav projekt „Aruandlus 3.0“ tähendab seda, et kui ettevõttes tekib vastav kanne raamatupidamisprogrammi, siis ettevõte ei pea seda ise enam kokku arvutama. Need andmed saadetakse vastava loa olemasolul ja kinnitusel statistikaametile ja viimane arvutab need numbrid ise kokku. Esimesed sellised ettevõtted on juba olemas, kes saavad palga- ja tööjõuandmeid oma majandustarkvara kaudu esitada. Järgmine etapp on see, et kõik need andmed, mis seostuvad bilansi, rahavoogude või kasumiaruandega, tulevad automaatselt masin-masin-liidesega kokku.

Elektroonilise andmete edastamise keskkonda eSTAT arendatakse veel edasi, kasutajasõbralikumaks. Selle kohta on olnud palju kriitikat, et ei ole veel lihtne ja loogiline veebileht ja inimesed jätavad tihti selle täitmise pooleli. Sellisel puhul aitab andmetoe telefonile helistamine või helistab andmetugi mõnikord ka ise ja uurib, miks andmete esitamine pooleli jäeti. „Me alati juhendame ja katsume aidata, et andmestik saaks esitatud ja kinnistatud,“ rahustas Karus. Samuti julgustab statistikaamet ettevõtteid andma neile tagasisidet, mismoodi teha asju veel paremaks.

Üheks uuenduseks on andmetoe näol ka kõnerobot ITI, kes vastab 24/7 enamlevinud küsimustele ka siis, kui andmeesitaja on otsustanud hakata andmeid südaöösel esitama – et sel juhul oleks, kelle poole pöörduda. „Samas võib öelda, et kõnerobotid alles õpivad nagu lapsed,“ ütles Kukke. Kaugel ei ole Kukke sõnul ka aeg, kui saame enda häälega andmeid esitada.

ELi tasandil on tehtud Kukke sõnul ka algatus, et enam ei pea esitama nii ekspordi- kui ka impordiandmeid, vaid ainult eksporti, sest import on ju tegelikult teiste maade esitatud eksport. Kui Euroopa riigid suudavad andmed niimoodi omavahel liikuma panna, siis on võimalik, et Eesti ettevõtted esitavad ainult seda, mida nad väljapoole müüvad, ja ülejäänu saadakse juba andmekorjega teistest riikidest kätte. Eesti on vastava auditi juba läbinud ja ootab koostööd teiste ELi riikidega.

Kuula saadet "Arvude taga" järgi SIIT.