Äripäeva uurimus jõudis Bonnieri preemia nominentide sekka

Artikkel

- Uudised
- Viivika Rõuk
- 31. jaanuar kell 17:33
Kuula
Äripäeva uurimus jõudis Bonnieri preemia nominentide sekka
Äripäeva ajakirjanikud Marge Ugezene ja Pille Ivask.Foto: Kollaaž/Liis Treimann
Äripäeva ajakirjanike Marge Ugezene ja Pille Ivaski artiklite sari, mis tõi avalikkuse ette Eesti rikaste riigipiire ületanud maksuskeemi, jõudis uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri preemia nominentide sekka.
Teiste seas tuntud ettevõtja Armin Karu osalusega maksuskeemist rääkinud artiklite ilmumise järel jõuab riigikassasse vähemalt 20 miljonit eurot, millest muidu oleks riik ilma jäänud.
Bonnieri preemia kolme nominendi seas on ka Slava Ukraini annetuste väärkasutamist puudutanud kajastus Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ning peaministri abikaasa Venemaa-suunalise äri avalikuks toomine Eesti Rahvusringhäälingus.
Kolm nominenti
Rikaste maksuskeem. Äripäevas ilmunud Marge Ugezene ja Pille Ivaski lood riigipiire ületanud maksuskeemi lahtimuukimisest, mille avaldamine sundis Armin Karu riigile ära maksma vähemalt 20 miljonit eurot. Artiklid ilmusid 10. mail „Eesti rikaste õnnemäng: Armin Karu keerutas kümned miljonid eurod maksuvabaks“ , 16. mail „Miljoniskandaali uus vaatus: uurimise ajal istus maksuameti tipus Karu kaasvõitleja“ ja tänavu 4. jaanuaril „Armin Karu maksab pärast Äripäeva lugude ilmumist riigile üle 20 miljoni euro“.
Idavedude skandaal. Eesti Rahvusringhäälingus ilmunud lood, mis vallandasid ja arendasid nn idavedude skandaali ja mis ilmusid 23. augustil „Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale“, mille autor on Aleksander Krjukov ja „Kallas: mina ei tegele oma abikaasa äritegevusega“, mille autor on Madis Hindre ning 29. augustil „Arvo Hallik ei kavatse osalusest Stark Warehousingus loobuda“, mille autor on Karin Koppel.
Slava Ukraini skandaal. Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ilmunud artiklid, mis tõid esmakordselt välja Slava Ukraini annetuste kasutamise skandaali tegelikud telgitagused ning näitasid, kellele, kuidas ja kui palju raha liigutati. Samal päeval, kui ilmus Ekspressi artikkel, teatas Johanna-Maria Lehtme, et lahkub riigikogust. Artiklite autorid on Holger Roonemaa Herman Kelomees, Matthias Kalev, Anna Mõrunjuk ja Martin Laine. Artiklid ilmusid 15. aprillil „Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene“. Slava Ukraini miljoni euro saladus“ ning 19. mail „„KEEGI PEAB SILMA PEAL HOIDMA, ET TA HÄID INIMESI PALJAKS EI VARASTAKS.“ KUIDAS JOHANNA-MARIA LEHTME KÄE ALL SAI SLAVA UKRAINI HEATEGEVUSEST BISNIS“
Äripäev paljastas Eesti ärimeeste Hollandi maksuskeemi mullu mais. Kirjutasime, kuidas punt Eesti ärimehi keerutas kümneid miljoneid eurosid maksuvabaks. Skeemi osalistest sai suurima tulunoosi just Armin Karu, kes oli vahetult enne maksuvõitu toovat tehingute jada müünud oma elutöö, Olympic Entertainment Groupi.
Mullu kevadel olid skeemis osalenud ettevõtjad enesekindlad ega näinud Äripäevale selgitusi jagades, et oleks millegi vastu eksinud. Ka Karu ütles tookord, et HansaAssets ei osale mingites skeemides. "Päris kindlasti ei astuks ma ühtegi tehingusse, mis ei vasta seadustele." Selle aasta alguses aga selgus, kuidas artiklites skeemitamist eitanud Armin Karu otsustas vaid mõni kuu pärast lugude ilmumist riigile raha ära maksta.
Esimese osa, 11,8 miljonit eurot, maksis Armin Karu firma HansaAssets riigile augustis. Teine pool summast peaks olema kavas tasuda hiljemalt tänavu veebruari lõpuks.
Vähemalt kaks teist maksuskeemi osalist - Hepsi Holding ja TALP Invest - peavad maksuametiga kohtulahingut. Esimeses astmes võitis maksuamet ning asi on nüüd ringkonnakohtus. Erinevalt ettevõtjatest arvab maksuamet, et maksuvabastuseks pole õigust, kui tehingul või tehingute ahelal pole tegelikku majanduslikku sisu ja need on tehtud lihtsalt maksueelise saamiseks.
Lisaks suurele rahalisele ja maksundust puudutavale mõjule tõi Äripäeva kajastus esile tähelepanuväärseid seoseid, näiteks kuidas Armin Karu maksuskeemi uurimisega sarnasel ajal oli maksuameti juht tema endine kaasvõitleja, Olympicu pikaajaline juht Madis Jääger.
Lisaks püstitas artiklite sari küsimusi maksunõustajate ja audiitorite eetika kohta ning tõstatas küsimuse, kas maksusaladuse mõiste on liialt karm ning sunnib maksuametit salajases hoidma asju, mida on avalikkusel õigus teada saada. Veel on avalikuks saanud, kuidas mõned suured maksuvõlad ongi võimalik avalikkuse eest peidus hoida, kui vaid osata õigesti küsida.
Maksuskeemi kohta avaldatud artiklite valiku leiab artikli lõpust seotud lugude loetelust.
Bonnieri preemia
Rootsi meediakontsern Bonnier koos ajalehega Äripäev annab uuriva ajakirjanduse preemia võitjale auhinnaks 7500 euro suuruse preemia.
Bonnieri preemiale kandideeris kokku 20 võistlustööd. Žürii hinnangul olid tänavused võistlustööd väga eriilmelised ning veebikanalitest kasvas välja palju häid lugusid. Võistlustööde hulgas oli viie meediamaja ajakirjanike esitatud töid.
Žürii koosseisu kuulusid Eesti Rahvusringhäälingu saate „Pealtnägija“ toimetaja-saatejuht Mihkel Kärmas, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Meedialiidu juht Väino Koorberg, Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ning Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald.
Aasta parima ajakirjanduse konkurssidel on juba varem välja kuulutatud nominendid teistes kategooriates.
Äripäevast on nominentide sekka jõudnud uudise kategoorias Eliisa Matsalu tööga Kalle Grünthali tankimisest, olemusloo kategoorias Liis Treimann ja Polina Volkova looga Eestis toimuvast toidu raiskamisest ja ära visatava toidu jahtimisest, arvamuse kategoorias Rahel Lepp looga suurperede konkursist.
Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanikest on oma töödega parima tiitlile konkureerimas Olesja Lagašina ja Aleksei Šiškin lugudega Oleg Ivanovist ning Polina Volkova ja Jekaterina Mereminskaja lugudega Venemaale kehtestatud sanktsioonide eiramisest.
Äripäeva fotograaf Liis Treimann pretendeerib aga pressifotograafide liidu konkursil olemusfoto kategoorias võidule kahe fotoseeriaga.
Ajakirjanik Jaan Martin Raik on nominent parima noore ajakirjaniku tiitlile.
Võitjad saavad avalikuks 22. veebruaril, kui toimub meedialiidu pressipidu.
Hetkel kuum