USA tõetund: kui usutav on liitlastele lubatud “raudkindel” toetus
Volodõmõr Zelenskõi ja USA Kongressi Esindajatekoja spiiker Mike Johnson (paremal) kohtusid detsembris, mil Ukraina abipakett paistis vormistamise küsimus. Neli kuud hiljem on aga seis endine.Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix
Lähis-Ida kriis ähvardab suureks sõjaks paisuda. Lisaks: kas Ukraina saab lõpuks vajaliku abi, Euroopa leidis lahenduse migratsioonikriisile ja maailma suurim demokraatia asus parlamenti valima.
Suur sõda ähvardab paisuda veelgi suuremaks. 7. oktoobril alanud Gaza konflikt annab üha rohkem siirdeid lähipiirkonda. Kui Iraani rünnak Iisraeli vastu oli kõigist etteteatamistest ja hoiatustest hoolimata šokeeriv, siis relvakonflikt Liibanoniga on juba juudiarmee rutiin.
Aasta 2024 tõotab tulla murranguline, sest üle kogu maailma kombivad diktaatorid piire, kui kaugele nad saavad enda ja võõraste rahvaste represseerimisega minna. Ehkki USA Kongress asub Ukraina abi lõpuks arutama, on Lääne toetuse usutavus saanud korduvatest viivitustest kõva löögi.
Vahest oli kaitseministeeriumi kantsleril Kusti Salmil tõepoolest õigus, kui ta ütles mõni nädal tagasi Äripäevale, et
ilmselt peab enne minema veel hullemaks, kuni vajalikud otsused lõpuks päriselt ära tehakse.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit: www.aripaev.ee/uudiskirjad
Iraan ja Iisrael on tulises vastasseisus. Aprilli alguses ründas Iisrael Süürias Damaskuses paiknevat Iraani konsulaati. Mitme Iraani kõrge sõjaväelase hukuga lõppenud rünnakule vastas islamivabariik nädalavahetusel omakorda ulatusliku raketirünnakuga. Iraani pinnalt pole varem Iisraeli rünnatud, kuid nüüd tulistati juutide pihta üle 300 raketi ja drooni. Otsene kahju oli minimaalne, sest etteteatatud rünnaku suutsid Iisrael ja liitlased 99 protsendi ulatuses blokeerida. Kuid piirkondlik rahu pole olnud aastakümneid nii habras kui praegu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.