Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

6. peatükk

Energiasääst välisseinte valikul

Mis on sisuturundus?

Energia kokkuhoiust ja üha rangemaks muutuvatest soojapidavuse nõutest lähtuvalt tuleb aina suuremat tähelepanu pöörata hoone välisseinte lahendustele, sest täna projekteeritud ja ehitatud majad peavad vastama kehtivatele soojapidavuse normidele ka aastate pärast.

Samas peaksid lahendused olema hinnalt soodsad, lihtsalt teostatavad ning püsima võimalikult väikeste ekspluatatsiooni kuludega aastakümneid, loetleb Saint-Gobain Ehitustooted AS /Weber OÜ plokitoodete tootejuht Margus Tint.

Ehitusplokke kasutatakse enamasti eramute, paarismajade ja ridaelamute ehitamiseks. Sõltuvalt hoone arhitektuursest ja konstruktiivsest lahendusest sobivad need ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Plokivaliku puhul on kindlasti olulise tähtsusega seina terviklahenduse maksumus, milles tuleb arvesse võtta plokid, segud, soojustus- ja viimistlusmaterjalid ning paigaldus.

Vastavalt hoone lahendusele peab projekteerija arvutama, millise paksuse ja tugevusega plokk on just sellele majale sobilik. Paraku aga esineb praktikas tihti juhtumeid, kus maja ehitamine käib ainult arhitektuurse ehk eskiisprojekti alusel ning konstruktiinve osa on läbi mõtlemata ja lahendamata – ploki valiku teeb kas tellija ise või jätab selle ehitaja teha.

Kui tegemist on lihtsa ühekordse majaga, siis enamikel juhtudel suurt ohtu polegi – seintele mõjuvad koormused on suhteliselt väiksed. Kui aga maja on arhitektuurselt keerukas, kahekorruseline, kandvate seinte vahekaugus on suurem kui 4-5 meetrit, seintes on suured aknad, müürile toetatakse suure sildega talasid jne, tuleb seinte kandevõimet kontrollida ja vastavalt sellele sobiva tugevuse ja paksusega plokk valida – see on aga projekteerija töö.

Sõprade ja tuttavate nõuandeid kuulates ja ise otsustades võib tekkida oht, kus sein ehitatakse kas liiga nõrk või ebaotstarbekalt tugev. Kumbki variant pole hea: esimene variant on lausa ohtlik, kuna seina kandevõime pole piisav ja see võib puruneda, igaks juhuks paksema või tugevama ploki kasutamine pole aga majanduslikult, ehituslikult ja keskkonna seisukohast otstarbekas.

Milliseid plokke kasutada?

Rääkides Fibo plokkidest, kasutatakse kandvate seinte ehitamiseks plokke paksusega alates 200 mm. Müüri võib laduda nii jaotatud vuugiga (õhkvahevuuk) kui ka täisvuugiga, kusjuures ladumise viisi peaks samuti ette andma projekteerija.

Kuid siinkohal mõned soovitused: vahelae all olevad 1-2 viimast plokirida võiks laduda täisvuugiga, kuna seal võivad mõjuda suuremad koondatud koormused (näiteks tala) ning konstruktsioonilisest lahendustest tulenevad suuremad ekstsentrilised pinged. Sel juhul aitab täisvuuk koormused seinale paremini edasi kanda ja müürile laiali jaotada.

Kui müür lõpetatakse U-plokiga, siis peab ka U-plokk olema 100% müürisegule toetatud, lisaks ka U-ploki alune plokirida. Seina keskosas võib plokid laduda õhkvahevuugiga. Kui laotakse kitsamaid ja raskelt koormatud seinatsoone nagu akendevaheline post, tuleks ka see laduda 100% täisvuukidega.

Kõik seinad armeeritakse bi-armatuuriga, mis tuleks paigaldada vähemalt igasse viiendasse vuuki ehk üks armeeritud vuuk iga kõrgusmeetri kohta. Kindlasti tuleb müüritis armeerida esimese plokirea pealt ning viimase plokirea alt, ülejäänud seina osas aga vähemalt iga viies vuuk. Kui seinas mõjuvad suured koormused või kui tegemist kõrge ja pika seinaga, kus on palju uksi ja aknaid on soovitatav armeerida tihedamalt, näiteks iga kolmas vuuk. 100 ja 150 mm plokkide puhul tuleb paigaldada vuuki üks armatuur, alatest 200 mm plokist tuleb vuuki paigaldada kaks bi-armatuuri.

Armatuur peab paiknema kindlasti segukihis ja seetõttu on paigaldamiseks kaks viisi - kõigepealt kantakse segu plokkidele ja surutakse armatuur segukihi sisse või paigaldaltakse armatuur plokireale ning alles siis pannakse segukiht. Sel juhul tuleb armatuuri segu sisse kergitada – kui see etapp jäetakse tegemata, siis on oht, et armatuur pole piisavalt seguga kaetud ning puutudes kokku ploki graanulite vahel oleva õhuga võib see roostetama hakata. Kuna bi-armatuuri pikkus on 4 m, siis pikemate seinte puhul on vaja armatuuri jätkata, milleks tehakse seina sirgel osal min. 300 mm armatuuri ülekate. Nurga tegemisel lõigatakse üks armatuuri traat läbi ja teine traat painutatakse vastavalt nurgale.

Akende ja uste avade sildamiseks on saadaval erineva paksuse ja pikkusega sillused, mis sobivad kuni 2,5 meetri pikkuste avade tegemiseks. Kui akna- või ukseava on suurem, siis reeglina tehakse betoonsillus. Kui ava on laiem kui 1,5 meetrit, peab sillus müürile toetuma vähemalt 25 cm. Väiksemate avade korral võib toetuspind olla minimaalselt 12-13 cm. Müüriladumist tasub kavandada nii, et silluse alla jääks täisplokk, sest see jaotab silluselt tuleva koormuse ühtlasemalt müürile ja seeläbi väheneb pragude tekke võimalus silluse tugipinnas.

Kuna Fibo sillused ei ole mõeldud suurte koormuste vastuvõtmiseks ei soovita me sillusele toetada koondatud koormust. Kui sillusele laduda peale mõned plokiread, võib sellele ka suuremaid koormusi toetada, kuna koormus jaguneb tänu võlvi-efektile külgnevatele müüritsoonidele. Katsed on näidanud, et üks täiendav plokirida suurendab silluse kandevõimet ca 1,5 korda.

Õige soojustuslahendus tagab maja hea soojapidavuse aastateks

Rääkides välisseintest, tuleb soojapidavuse U = 0,12-0,17 W/m²K saavutamiseks Fibo plokkidest laotud sein väljast soojustada. Kuna need plokid ei oma tootmisprotsessist jäänud niiskust ja ehituse käigus seina sattunud niiskus kuivab kiiresti välja, võib seinte soojustamiseks kasutada nii mineraalvilla kui ka vahtpolüstüreenplaate.

Fibo plokkidest maja soojustamiseks ja viimistlemiseks sobib hästi õhekrohvisüsteem. Õhekrohvisüsteem on soojustus- ja viimistlusmeetod, kus soojustusena kasutatakse jäika vahtpolüstüreenist või mineraalvillast soojustust. Mõlemal puhul krohvitakse soojustuse pealmine pind ca 5-6 mm paksuse armeerimisseguga, mis omakorda kaetakse viimistluskrohviga.

Viimistluskrohvi osas esitatakse fassaadidele tänapäeval kõrgeid esteetilisi ja kvaliteedi nõudmisi, kuna tegemist on maja visiitkaardiga, mis on kõigile nähtav. Kahjuks kipuvad paljud fassaadid kiiresti määrduma või isegi lagunema ning selle põhjuseks võivad olla kas ebakvaliteetsed materjalid, madal ehituskvaliteet või nende mõlema koosmõju. Pikaaelise fassaadi aluseks on sertifitseeritud lahendus, kus kõik süsteemi komponendid on kõrge kvaliteediga ning sobivad koos hästi toimima.

Saint-Gobain Ehitustooted AS
Saint-Gobaini kontserni ehitusmaterjalide haru alla kuuluv Saint-Gobain Ehitustooted AS tegutseb Eesti turul juba 1991. aastast. Alates aastast 2009 koondati ühise nime alla kaks äriüksusust: kergkruusa, kergkruustoodete ja ehituslike kuivsegudega tegelev Weber ning isolatsioonimaterjale, kipsmaterjale ja rippkonstruktsioone tootev Isover, Gyproc äriüksus. Saint-Gobain Ehitustooted ASi visioon on olla oma tegevusala juhtiv ettevõte Eesti ehitusmaterjalide turul.

www.sgehitustooted.ee

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. February 2016, 10:35
Otsi:

Ava täpsem otsing