Kuidas soojustada vundamenti efektiivselt?

Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt.

Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema õhuke, innovatiivne ja kallis, vaid sinna omaduste poolest sobiv ning just nii paks kiht, et hoone saaks esteetiline, külmasildadeta ja soojustusest tõesti ka ekspluatatsioonis kasu oleks.

Lintvundamendi puhul ehitatakse enne valmis vundament ja sokli seinad, vajadusel hüdroisoleeritakse, ning seejärel paigaldatakse soojustus, järgnevad kommunikatsioonid järjest liivaga tagasi täites. Et soojustus töötaks, ei tohi soojustusplaat imada enesesse pinnase niiskust, seega võiks valida näiteks XPS- või PIR-soojustuse, jälgides kas soojapidavuste omadusi või kui palju on soojustuse jaoks konstruktsioonis ruumi – näiteks on olemas ekstra kitsastes oludesse sobiv XPS-erisoojusläbivus 0,027 W/mK. Üldjuhul on pinnasesse paigutavata soojustuse puhul oluline selle võimalikult madal veeimavus, kuna soojustus jääb niiskesse keskkonda ja see mõjutab oluliselt soojustuse soojapidavusomadusi. XPSide, aga ka IKO Enertherm PIR-soojustusel on vastav näitaja minimaalne, vastavalt 0,7 ja 1,0 (WLT).

Plaatvundamente kasutatakse enim kas energiasäästlike passiivmajade või täiskeldriga eramute puhul. Passiivmajade puhul, sest plaatvundamenti saab väga lihtsalt külmasillavabaks ehitada ning nii-öelda siduda soojustused maa all kokku selliselt, et konstruktsioon ei katkesta soojustust külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket.

Sokliosa on Eesti oludes kõige mõistlikum teha betoonblokist või valada betoonist, tagamaks pikaealisuse. Kui see lahendus tundub liiga kallis, võib kasutada ka sokliplaate, kuid sel juhul tuleks soojutuse vahele paigutada toetav karkass, mis tekitab külmasildu ega ole perspektiivis kestev ja muretu lahendus. Sokli ette on mõistlik rajada dreenmatt, mis hoone vahetusse lähedusse tekkiva sajuvee maa alla, pinnasesse või drenaaži immutaks. Kui on rajatud väline horisontaalne soojustus, võiks see olla väikese kaldega majast eemale, et suruda tekkinud pinnasevett majast kaugemale.

Sageli tekib inimestel küsimus, kuidas vormistada sokli seina ja hoone esimese korruse välisseina liide nii, et takistada vundamendi kaudu hoonesse jõudev külm või välja liikuv soe. Hea idee on kasutada soojapidavaid vahtklaasplokke, mis näevad välja nagu müüriplokid, ent täna soojapidavuse omadusele kaotavad külmasilla põranda tasapinnas. Teine variant on eraldada põrandabetoon ja sokli sein teineteisest õhukese soojustusega, et vältida soojast põrandast sooja liikumist vundamendi kaudu pinnasesse.

Maa-aluse soojustuse puhul kasutatakse kas punn- ja soonühendustega soojustusplaate või paigaldatakse need kahes kihis nii, et liitekohad satuvad eri kohtadele. Nii vundamendi kui ka seinte puhul tuleb jälgida, et soojustuse aluspind oleks sile ja et paigaldatud soojustusplaadi all või taga ei pääseks õhk liikuma. Soojustusplaadid on täpsed ja võimaldavad korralikku serv servaga kokkupanekut. Korraliku paigalduse juures ei tohiks jääda suuremaid vuuke, mida tuleks montaaživahuga täita.

Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et soojustusplaadid saavad kulgeda ühes tasapinnas (keerulisem on plokkvundamendile istuv puitkarkass-sein). Nüüd tulekski viia sobivusse maapealse seina ja sokliseina soojustuse omavaheline arhitektuurne sobivus, samal ajal jälgides, et kihid tagaksid ka piisava soojapidavuse.

Täna võiks suurimaks soojusläbivuseks võtta sokli seinal 0,2 W/m2K ja välisseinal 0,15 W/m2K. Näiteks IKO Enertherm PIR-soojustusega tuleks sokli sein soojustada 100 mm paksuselt ja välissein ise 140 mm paksuselt, nii mahub ilusti betoonist või plokist soklikivi soojustuse ette soklit vormistama. XPSi puhul tuleks sama tulemuse saavutamiseks lisada 50 mm kiht soojustust soklile juurde.

Nii pinnasel põrandate kui ka plaatvundamentide puhul ei tasu eeldada, et maa sees külmakraadid puuduvad ja soojustuse kiht võib seeläbi olla minimaalne. Eriti just populaarsete põrandaküttega põrandate puhul võib jääda mulje, et põrand on igal juhul soe, ent märkimisväärne hulk soojust rändab pidevalt maasse. Täna võiks arvestada põrandaaluse soojustuse suurimaks soojusläbivuseks 0,17 W/mK, näiteks IKO Enertherm soojustusega 120 mm paksune kiht.

Enerest OÜ Enerest OÜ põhitegevusala on tänapäevaste soojustusmaterjalide müük, pakkudes sinna kõrvale konsultatsioone nii soojustusmaterjalide valikul ja dimensioneerimisel kui ka sobilike ehituskonstruktsioonide koostamisel. Enerest OÜ esindab IKO kaubamärki kandvaid soojaisolatsioone, bituumenrullmaterjale ja bituumensindleid. 2015. aastal toodi turule elastne montaaživaht PudeliPoroloon, lisaks pakutakse ehitustöödele kõrvaltooteid kinnitite ja tihendusmaterjalide näol.