3. peatükk

Kuidas ja milleks teha koostööpartnerite taustakontrolli?

Mis on sisuturundus?

Alustav ettevõte lähtub eelkõige oma ärimudeli kiirest töölepanekust. Uutel ettevõtetel ei ole esialgu püsikliente ja bränd on turul tundmatu. Kui turule ilmub uus tegija, pöörduvad tema poole sageli aga ka need ettevõtted, kes tegelikult mujal hoopis hädas on ja kes on ise väga huvitatud uue tarnija leidmisest.

Creditinfo Eesti AS asedirektor Alar Jäger

Uue ettevõtte fookus, lisaks oma teenuse püstipanekule, peab olema ka väga tugevalt müügile orienteeritud, sest vastasel korral külastavad teda ainult kehvemad firmad, kes võivad tekitada palju probleeme. Uus ettevõte ei saa esialgu mõelda efektiivsuse peale, alguses tuleb luua kliendibaas. Kõigest sellest, kuidas seda edukalt teha, räägib lähemalt Creditinfo Eesti ASi asedirektor Alar Jäger.

Eestis on praktikas nii, et uus alustaja on väga kontsentreeritud ärimudelile, ollakse hea spetsialist mingi kindla asja peale, kuid ei olda veel väga kogenud firmajuht. Kuna ettevõtte alustamine nõuab aga väga erinevaid oskusi, tuleb seega tüüpiliselt hakata sisse ostma tarkusi, mis ettevõtte tulevikus edukaks teevad. Üks neid valdkondi on klassikaline riskijuhtimine, mille hulgas on kindlasti väga oluliseks krediidiriskid. Selle juures on kolm väga olulist sammast. Esiteks mine kliendi juurde, kes on võimeline müügitulu üldse tekitama ehk siis ta võiks olla natuke suurem kui samuti alles algusfaasis olev ettevõte. Teiseks need inimesed, kelle juurde sa lähed, ei tohiks sind ära kasutada algaja teadmatuse tõttu, ja kolmandaks ära komista nende ettevõtete otsa, kes on tugevas langustrendis, sinu väikese raha välja viivad ja seda tagasi ei too.

Informatsiooni kogumine on tähtis

Kõige aluseks on informatsiooni kogumine ja haldamine. Sellega on samasugune probleem nagu tootmisega et informatsioon oleks efektiivne, nõuab see natukene seadistamist, mis eeldab eelkõige programmide kasutamist. Kui on olemas CRM- või mõni raamatupidamistarkvara, siis tasub mõelda, kuidas see klient sinna tekib, et kliendi info hõlpsalt kättesaadav oleks. Kõike saab küll internetiga asendada, kuid see on tohutult ebaefektiivne. Tarkvarade soetamise juures on oluline mõelda, kas tarkvara võimaldab kliendi põhiandmeid hallata ja raamatupidamist läbi viia, aga unustada ei tohiks ka kõiksuguse taustinfo baaside integreerimist.

Usalda, aga kontrolli. Millised on kontrolli faasid?

Uuri koostööpartneri tausta. Kõigepealt tuleb selgeks teha vastaspoole esindaja ehk uurida koostööpartneri tausta. Peab teada saama, kas selline ettevõte on olemas ja kas isikul, kes seda firmat esindab, on õigus olla selles rollis. Esindust saab kontrollida esindusõigusega isikute nimekirja alusel ja kui inimene, kellega suhtlete, ei ole seal nimekirjas, peab tal olema vastav volitus. Kõiksugustest tellimustest ja tellimuste kinnitustest soovitame jätta vastava jälje, nii on võimalik probleeme ennetada ja vältida seda, et alustavat ettevõtet lihtsalt ära kasutatakse.

Lihtsad, kuid vajalikud sammud tehingupartneri tausta uurimiseks E-Krediidiinfost:
• Tuvasta tehingupartneri registrikood. Veendu, et ettevõte on olemas ja tegutsev.
• Vaata ettevõtte vanust – pika ajalooga firma puhul võib olla kindlam, et ta suudab arved tasuda ka rasketes oludes.
• Kes on omanik, kes on seotud isikud? Seotud isikute taustakontroll aitab määratleda partneri usaldusväärsust.
• Kas on olemas maksuandmed, kas firma on käibemaksukohuslane? Kas on tasutud riiklikke- ja tööjõumakse? Maksuandmed on märk, et ettevõte tegutseb.
• Uuri, kellel on ettevõtte esindusõigus – see aitab vältida vaidlusi, kas tehing oli korrektne või mitte.
• Kui ettevõte tegutseb alal, mis eeldab tegevusluba, tuleb uurida ka lubade olemasolu.
• Vaata Äriregistri kandeid, sagedased muudatused võivad olla ohu märk.
• Võlgnevused – kuigi võlgadele pööravad ettevõtted palju tähelepanu, ei ole mõistlik võlgnevuste põhjal krediidiotsuseid teha, sest kui võlad käes, on juba liiga hilja. Võlgnevuste teket tuleb ennetada. Teisalt esineb ettevõtetel sageli lühiajalisi võlgu, mis nende krediidivõimet ei kahjusta.

Kaalu kliendi ostuvõimet. Kui ettevõte on tuvastatud ja kõik klapib, on järgmine samm mõelda, milline pakkumine kliendile, koostööpartnerile sobiks ja millised on müügi tingimused. Teises faasis peaks hindama, kui suur on ettevõtte ostuvõime, mida kirjeldavad näiteks ettevõtte suurusnäitajad ehk müügitulu suurused, kaudselt ka tegevusala ja töötajate arv, samuti on näiteks majandusaasta aruandes kirjas, mille peale ettevõte on varem kulutanud ja kuhu investeerinud, palju laenu võtnud jm. Ideid, kuidas müük võiks paremini õnnestuda, nendest andmetest saab. Oluline on saada kätte tunnetus, kui suur see müügipakkumine üldse olla võiks.

Finantsandmed (aastaaruanne, käive, kasum) annavad põhjalikumalt aimu ettevõtte ärimudeli toimimise ja käekäigu kohta.
Vaata, kuidas aastaaruandeid omal käel analüüsida.

Teosta pidevalt järelevalvet, nii hajutad omi riske. Kui leping on tehtud, peaks toimuma riskide üle järelevalve ehk mis saab ettevõttest/kliendist edasi – see on klassikaline seireteenuse loogika ehk siis hoitakse silm peal sellel, kas kliendil tekib võlgnevusi, tekib uus omanik, klient kolib või muutub nimi jms. Samuti võivad tekkida hoopis uued andmed, mis on positiivsest küljest olulised – ettevõte esitas uue majandusaasta aruande ja käive on oluliselt kasvanud – selge, tuleb müügipakkumisi suurendada.

1% krediidikadu on normaalne. Kui järelevalve on läbi viidud, peame paraku arvestama ka sellega, et pikemas perspektiivis lõpetab osa kliente ikkagi negatiivselt ja see on normaalne, kui pisike osa krediidiportfellist ka võlgu jääb ning kustub äriregistrist koos võlgadega. Krediidiportfellid kannatavad umbes üheprotsendilist krediidikadu, seega tasuks jälgida, et kadu suurem poleks. Tõsi küll, alustav ettevõte peab turul laienemisfaasis suuremaid riske võtma. Kui võlasituatsioon tekib, on hea mõjutusvahend võlgade tagasisaamiseks Maksehäireregister, kuhu kindlasti tasub kanne teha ja kui see ei aita, siis on võlg juba üle kahe kuu vana ning tasuks mõelda inkassoteenuse kasutamisele.

Eesmärk olla Eesti ettevõtjatele eelistatuim partner äriotsingute tegemisel

Creditinfo Eesti AS on loodud 1993. aastal ja ettevõtte põhiülesanne on ettevõtjate ja eraisikute finantsriskide maandamine. Aastatega hangitud kogemused on aidanud areneda Eesti suurimaks ja professionaalseimaks krediidiinformatsiooni pakkujaks.

Creditinfo andmebaas on loodud sellisena, et see vastaks krediidiasutuste krediteerimisnõuetele ehk siis kõik Eestis tekkivad ettevõtted, nende esindusõigused, ettevõtete majandusaruanded, võlgnevused jms on registreeritud. Registreerimine toimub seejuures väga kiiresti – kõik muudatused registreeritakse tunni aja jooksul. Sama kehtib ka ettevõtte üldandmete kohta. Ka majandusinfo uuendatakse igapäevase seisuga, seega on Creditinfo andmebaas väga täpne ja tänu sellele ei pea midagi enam üle kontrollima.

Uuri koostööpartneri tausta Creditinfo andmebaasist E-Krediidiinfo.ee.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2017, 13:03
Otsi:

Ava täpsem otsing