Riigihanked vajavad 6 muudatust

Võrdlema peab käibemaksuta hindu

Seaduses ei ole kehtestatud konkreetseid nõudeid sellele, kas hankija peab võitja väljaselgitamisel võrdlema pakkumuste maksumusi koos käibemaksuga või ilma. Seepärast kasutavad paljud hankijad võimalust võrrelda pakkumisi koos käibemaksuga, mis seab eelisolukorda käibemaksu kohustuseta pakkujad. Tõepoolest, riigihanke korraldamise üldpõhimõte sätestab, et hankija kohustus on kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja nii võib olla kogukulu hankija end jaoks väiksem. Kuid just nimelt vaid hankija enda jaoks. Riigile võib see olla kallim. Kuna käibemaksukohuslasest ettevõtja peab oma pakkumise hinnale lisama 20% maksu, siis võib tegelikult odavam teenus lõpphinna poolest muutuda kallimaks kui sellise kohustuseta organisatsiooni kallim teenus. Samas hinnale lisatud käibemaksu ei küsi ju pakkuja endale - see läheb otse tagasi riigikassasse. Võrdlema peab käibemaksuta hindu – selle maksu arvestamine lõpphinna sisse ei ole pakkujate võrdne kohtlemine, ega ka riigile majanduslikult kasulik.

Ka lihthangetel tuleb anda vaidlustamiseks aega

Kui ehitusettevõtted kurdavad, et võitjaks ei tohiks olla pelgalt madalaim hind, siis paljudes teenuse hangetes annab hind vaid paarkümmend protsenti lõpphindest ja võitja määrab pakkumuse sisuline osa. Sisulise hindamise komisjoni subjektiivse hinnangu läbi selgub hanke võitja ja liigub mingis suunas suur summa maksumaksja raha.

Isegi kui hankijal on olemas sisekorra eeskirjad oma hangete läbiviimiseks, siis nende vastu eksimine ei ole seaduse rikkumine. Seega võib põhimõtteliselt mitme miljoni väärtuses hankelepingu saatuse otsustada vaid üks inimene, kes võib olla ebapädev või lausa kallutatud oma otsuses, ja seadust ei olegi rikutud.

Tuleks kehtestada mingid nõuded ka hindamiskomisjonidele, kasvõi näiteks minimaalselt kolme liikme olemasolu. Isegi kui hindamiskomisjoni otsused on vaid soovitusliku iseloomuga juhatusele, võib eeldada, et juhatus võtab soovitust üks-ühele. Samuti peaks hankijal olema kohustus avaldada sellise suure mõjujõuga hindamiskomisjoni koosseis. Minule on keeldutud avaldamast hindamiskomisjoni koosseisu ja isegi liikmete arvu, kui mul tekkis põhjendatud kahtlus, et hindas vaid üks inimene. Riigihanked peavad olema läbipaistvad ja kontrollitavad.

Praegu jääb mulje, et riigiasutustes ei vastuta keegi reaalselt oma vigade ja õigusvastaste otsuste eest. Kui seaduserikkuja peaks ise kasvõi osaliselt tema poolt riigile tekitatud rahalise kahju korvama, siis see pidurdaks ametnike soovi juriidiliste piiride peal mängida, lootuses, et skeemitamine läheb läbi ja keegi ei vaidlusta.