Äripäeva raadio hommikuprogramm toob esimeste ärkajateni kõige olulisemad ja värskemad majandusteemad iga tööpäeva hommikul algusega kell 6:45. Kuulajaid äratavad vaheldumisi Aivar Hundimägi, Hando Sinisalu, Igor Rõtov, Meelis Mandel, Eliisa Matsalu, Allan Rajavee, Birjo Must, Rivo Sarapik, Priit Pokk, Neeme Korv, Juhan Lang, Karl-Eduard Salumäe, Urmas Jaagant ja Ken Rohelaan.
Tööjõukulu, mis läheb emailide ja Exceli lugemise peale on meeletu, seda kõike võiks teha aga masin, rääkis logistikavaldkonda digitaliseeriva idufirma Cargoson rajaja Aivo Kurik.
Kui küsida viie erineva veoettevõte käest hinda, siis vastused on olemas ühe töötaja postkastis ja keegi teine ei tea, mis vastusteks anti, tõi Kurik näite.
Kurik rääkis, miks on vajadus digitaalsete lahenduste järele olnud juba aastaid, aga seni ei ole neid tulnud. Teisisõnu, miks usub ta, et valdkonna digitaliseerimine sel ...
Ettevõtetel aitaksid elektri kuludelt kokku hoida lihtsad lahendused, millest üks on vähendada töövälisel ajal oluliselt elektrikulu, rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis inseneribüroo DeltaE juhatuse liige ja energeetikaekspert Marti Arak.
Arak rääkis, millised on lihtsamad lahendused, mida ettevõtted saavad teha, et säästa kümneid tuhandeid eurosid energia kuluridadelt, samas ka millised on suuremad investeeringud, mida energia kokkuhoiuks teha.
Intervjuu viis läbi Priit Pokk.
Riigi samm teha tuuleparkide hoonestusloa menetlus kiiremaks ja lihtsamaks teeb tuuleparkide rajamise kiiremaks, ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar
Tuuleparkide rajamisele aitab kaasa ajaga oluliselt odavnenud tehnoloogia, mis teeb rajamise mõistlikuks ka ilma toetuseta.
Takistuseks on olnud kohalike kogukondade vastuseis, mida adresseerib nüüd kohaliku kasu mehhanism, mis seab konkreetsed tulud, mida kas kohalik omavalitsus või läheduses elavad majapidamised reaalselt teenivad, märkis Tatar. Ligi 1000 megavatine park peaks omavalitsusele ...
Riigiabina Porto Francole antud ligi 40 miljonit eurot oli algselt mõeldud sildlaenuna järgmise rahastuse saamiseks, kuid viimane kaotas kehtivuse. Senimaani ei ole aru saada, mis laenuga siis lõplikult tegu on, märkisid Äripäeva ajakirjanikud Pille Ivask ja Martin Johannes Teder.
Millistel tingimustel laen Kredexi poolt anti ja kuidas on võimalik, et osamaksed peatusid, olid mõned küsimused mida Teder ja Ivask Kredexi poolt tsenseeritud dokumendist otsima läksid. Õhku jäi aga jätkuvalt rida küsimusi.
Intervjuu viis läbi Karl-Eduard ...
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul liikus MESile jagamiseks korraga liiga palju raha, poliitiline surve oli tugev ning probleeme võis tekitada ka see, et raha jagamise fookus ei olnud alguses paigas.
Kruuse sõnul oleks pidanud käituma fokusseeritult ning võtma esmalt ette enim kannatada saanud sektorid nagu toitlustus, turism ja HoReCa sektor.
Maaelu Edendamise Sihtasutus ei ole tema sõnul enam ammu ainult põllumajandusettevõtete toetamise institutsioon ning maaelu on oma mitmekesisuselt laiem.
Intervjuu viis läbi Karl-Eduard Salumäe.
Norras elava Anneli Anderseni idee tuua välismaal elavad eestlased, kes aitavad Eesti ettevõtetel kohalikule turule siseneda, ühe katuse alla ning teha neist meie ekspordisaadikud, pälvis viimasel Eduka Eesti arvamuslugude konkursil palju tähelepanu ja auhinnalise kohagi. Sestsaadik on Anderseni abist huvituvad firmad temaga suurtel kiirustel ja hulgakaupa ühendust võtnud.
Praegu on Anneli Andersen Eestis käimas ning sõidab mööda riiki ühelt kohtumiselt järgmisele. Ettevõtja ei välistanud Äripäeva raadio hommikuprogrammile ...
Edukalt perefirmana Halika maheõunatalu pidav Lauri Kasvandi sõnul on nende töö elustiil ning neile meeldib suvel värskes õhus tegutseda. Kindlasti tuleb ka puhkus välja võtta.
Intervjuus rääkis Kasvandi käimasolevast hooajast, millised plaanid on edasiseks arenguks ning kasvu jätkamiseks.
Intervjuu viis läbi Rivo Sarapik.
Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) juhatuse esimehe doktor Arkadi Popovi sõnul tekivad koroonaviiruse puhangud töökollektiivides samamoodi nagu viimastel päevadel kõneainet pakkunud hooldekodude kollete puhul - mõni vaktsineerimata töötaja tööb haiguse majja.
Sestap on ettevõtja huvides teha omalt poolt kõik, et võimalikult paljud töötajad saaksid kaitsesüstitud. Näiteks LTKH pakutava vaktsiinikiirabi teenuse kaudu. "Ainult väike pingutus on komplekteerida inimesi," märkis Popov.
Vaktsineeritud ...
Foruse mõte Tulika ostuga oli liikuda platvormiäridesse ning võtta sellega Forusele täiesti uus ärisuund, ütles Forus grupi juhatuse liige Mait Mäesalu
Taksoärisse saab Forus Mäesalu sõnul tuua turvalisust ja kindlust, kuid lisaks tahetakse lõpetada vastandumine Bolti, Uberi ja Yandexiga ning aidata klassikalisel taksoäril harjuda ära infoühiskonna teenusega ja oluliselt kiiremini telefonirakendusse jõuda.
“Ega äpi arendamine ei ole ju raketiteadus, aga millegipärast ei ole siiamaani klassikaline taksoäri ...
Piletilevi ostu mullu sügisel tagant kiirendades ootas nüüdne Piletilevi Groupi juht Sven Nuutmann pigem kiiret taastumist, kuid nii ei läinud.
Sven Nuutmann rääkis intervjuus ürituste äri olukorrast Balti riikides ja Piletilevi tulevikuväljavaadetest.
Intervjuu viis läbi Hando Sinisalu.
Suur osa inimesi on täna valmis sisu eest maksma ning klienti maksma saada ei ole keeruline, märkis Ekspress Meedia IT-juht ja EBSi digiturunduse õppejõud Ivar Krustok.
Krustoki sõnul ei lahku kliendid mitte peamiselt hinna tõttu vaid seepärast, et sisu ei jõuta ära tarbida. Reaalsuses on inimesel aeg ära jaotatud ning isegi väga hea sisu tarbimisel võib aeg tihti takistuseks saada, märkis ta.
Intervjuus räägib Krustok meediaäri olukorrast üldisemalt ning ka meediahiidude mõjust reklaamiturule.
Intervjuu ...
Lisaks niigi jõulisele majanduskasvule võib lisasüst tulla veel ka II pensionisamba rahast, millega Luminori baasprognoosis arvestatud ei ole, märkis Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
“Me võime näha läbi eratarbimise, et II pensionisamba vahendid võivad majandusele veelgi kiirema süsti anda, kui baasprognoosis on. See tõstab baasi järgmiseks aastaks kõrgemaks, mis võib tähendada seda, et mõnevõrra on mõõdukam ka järgmiste aastate kasv,” ütles Palm.
Ettevõtetele ...
Puidutööstuse juhid on optimistlikumaks muutunud ning seda sektori üldise kasumi tõusu tõttu, mis aga püsima ei pruugi jääda. Kinnisvarahaldus võidab uute hoonete valmimisest, rääkis Äripäeva konkurentsiraportite projektijuht Sigrid Kõiv.
Lisaks ebakindlusele puidusektoris on tekkinud üldine palgasurve ning kasumlikkuse säilitamisega võib tulla probleeme, märkis Kõiv. Sektori ettevõtted nagu Graanul Invest, Stora Enso Eesti ning Lemeks on oma mastaapidelt samas väga erinevad ning seisvad ...
Inimesed peaksid oma töösituatsiooni uuendama ja arendama selliselt, et tööd ei oleks vaja enam teha. See on aga ambitsioon ja mentaliteedi küsimus, ütles Pipelife Eesti juht Anti Orav.
„Kutsuks inimesi oma töösituatsiooni ja töösse suhtuma selliselt, et kuidas ma saaksin seda parandada selliselt, et seda tööd ei oleks vaja teha. Kui tulemus on saavutatud, saab liikuda edasi,“ märkis juht.
Pipelife’i mõned kuud tagasi kummitanud materjali kättesaadavuse probleemid on juhi sõnul tänaseks lahenenud, kuid hind ...
Pakitööstus ja selle muutumine on sogane vesi ning pikaajalisi plaane on raske teha, ütles Estiko-Plastari juht Meelis Jürgens.
Turutrende ja kuhu poole liigutakse võib Jürgensi sõnul vaid aimata.
Milliseid plaane ettevõte sellises olukorras siiski teeb, saab kuulata intervjuust.
Intervjuu viis läbi Rivo Sarapik.
Foto: Estiko-Plastar
Suurte ambitsioonidega ettevõte peab juba eos riigist välja vaatama, märkis iduettevõtja Priit Salumaa. Riigilt ootaks ta abi eelkõige tööjõuga.
Patrioot peab tema sõnul aga ikka olema, sest alustada tuleb kodust. „Sa saad alustada Eestist, aga sa ei saa siia jääda.“ Patriotism ja kohaliku elu edendamine paistab tema sõnul juba jõukuse saavutanud kohalike iduettevõtjate tegevusest välja.
Hetkel tegeleb Salumaa tervishoiusektoris ettevõtte Better Medicine kallal.
Intervjuu viis läbi ...
Sotsiaalmaksu lõhkumine kaheks võimaldaks laiendada ravikindlustuse tulubaasi ja aitaks tervishoiusüsteemi tuua 200 miljonit eurot lisaraha, ütles Arenguseire Keskuse analüütik Magnus Piirits Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Kui me tervishoiu rahastamismudelis midagi ei muuda, siis oleks 15 aasta pärast Haigekassa eelarve aastane puudujääk 900 miljonit eurot. See tuleks siis katta teistest allikatest või suurendada inimeste omaosaluse määra seniselt 25%lt 50%-le.
Sotsiaalministeeriumis on analüüsitud ideed lõhkuda sotsiaalmaks ...
Oktoobris toimuvatel valimistel on Lääne-Virumaal mitu põnevat vastasseisu. Näiteks Hajala vallas ja Kadrina vallas läheb valimistulle mitu valimisliitu ja tulemused võivad üllatada, lausus Äripäeva raadio hommikuprogrammis Lääne-Virumaa Uudiste ajakirjanik Andres Pulver.
Põnev heitlus tuleb Väike-Maarjas, kus vastakuti on Reformierakonda kuuluv praegune vallavanem Indrek Kesküla ja Keskerakonnast Siret Kotka, kes eelmisel korral kandideeris Rakveres.
Rakvere linnas lööb aga Pulveri sõnul platsi puhtaks Isamaa. Kui Eestis ...
Playtech Eesti tegevjuht Ivo Lasn tõi Äripäeva raadio hommikuprogrammis välja kaks soovi, mille täitumine aitaks leevendada tööjõupõuda IT-sektoris.
Praegu on Eesti IT-sektoris puudu tuhandeid töötajaid, sest Eesti haridussüsteemist ei tule piisaval hulgal uusi inimesi juurde.
Intervjuu viis läbi Aivar Hundimägi.
Presidendivalimiste korda on õige tuunida, sest vahepeal toimus haldusreform ning omavalitsusi on jäänud vähemaks, ütles eelmise riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Haldusreform lükkas paigast ära omavalitsuste esindatuse valijameestekogus, sest osade suurte omavalitsuste esindatus on liiga väike, põhjendas Pomerants.
Kas minna presidendi otsevalimistele või jätkata praeguse valimiskorraga, on juba maailmavaate küsimus. Mõtet on teha selliseid muudatusi, mille taga on ...
Pätsi pagariäri ja kohvikute juht Heiki Hallik plaanib taastada Porkuni mõisa viinaköögis piiritusetootmise. Porkuni mõisa kordategemist lubas ta Äripäevas 25 aastat tagasi.
“Me teeme nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik,” ütles Hallik piiritusetootmise taastamise kohta. Tegemist on käsitööliku tootmisega ehk me ei tee uut Livikot, lisas ta.
Heiki Hallik rääkis piiritusetootmise plaanidest täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ta rääkis veel ka sellest, et Pätsi pagariäri ...
Nii kliimamuutused kui koroonakriis on loonud olukorra, kus globaalsed tarneahelad on häiritud ning Via 3Li juhi Rainer Rohtla sõnul pole kiiret leevendust oodata.
Veoressurssi pole võimalik praeguses olukorras aga tõsta, majandused buumivad edasi, mis võib järgmise aasta jooksul viia logistikas 5-15% hinnatõusuni, märkis Rohtla.
Mis ootab ees Via 3Li ning millise plaaniga edasi tegutsetakse, saab kuulata intervjuust.
Intervjuu viis läbi Rivo Sarapik.
Ettevõtjatel on Ida-Virumaa tulevikuga suured plaanid: kes ehitab kooli, kes tahab püsti panna tuumajaama ning kes tahab kasutusele võtta uued tehnoloogiad tuuleenergeetikas, võttis Delovõje Vedomosti peatoimetaja Polina Volkova kokku Ida-Virumaa ettevõtlusfoorumil räägitu.
Lisaks leidub Ida-Virumaal ka näiteks tööstusparke, kes soovivad meelitada kümneid ettevõtteid enda juurde. Peamine takistus on see, et pole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu.
Intervjuus rääkisime pikemalt, mis on Ida-Virumaa ettevõtjatel ...
Tarka raha ehk investoreid otsiv Eesti kuulsaim kanakasvataja Tanel Tang rääkis reedeses hommikuprogrammis, et Eesti väiksus pakub äris suuri võimalusi.
Tang, kes kasvatab Saaremaal mahekanalas tuhandeid kanu, rääkis, et ta on palju raha ja aega kokku hoidnud tänu sellele, et Eestis on võimalik kirjutada tippjuhtidele ning küsida nõu. Üks, kes talle vastas, on näiteks La Muu asutaja Rasmus Rask.
Tanel Tang töötas enne kanaäriga alustamist maaeluministeeriumis ja erinevates põllumajandusettevõtetes, müües ...
Septembrist on investeerimis- ja kauplemisplatvormi Funderbeam grupi ärijuht tuntud ingelinvestor ja ettevõtja Kristjan Raude, kes on Funderbeamis olnud aktiivne investor viimased kolm aastat.
Raude rääkis reedeses hommikuprogrammis, et Funderbeamiga liitumine on tema enda jaoks elu suurim investeering, seda eelkõige ajalises mõõtmes. Raude sõnul on tal ärijuhina eesmärk see, et ühel hetkel hakkaks Funderbeami turul kauplema ükssarvikud ehk vähemalt miljard dollarit väärt idufirmad.
Raude rääkis intervjuus, millistesse ...
Suure spekuleerimisfestivali käigus soovitab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esmainvestoritel külma närvi hoida.
"Halvim, mis saab teha, on osta tipus, siis paanikasse sattuda ja kohe ära müüa. Siis on kindlasti raha kaotatud," rääkis Sutt. Ta lisas, et praegune meenutab talle aastaid 1996-1997, kui Tallinna börs oli ka ülikiiresti kasvav ja börsi käive oli suurem kui Moskva börsil, kuid sellele järgnes mitu kriisi.
Sutiga rääkisime pensioniraha vabanemisest lahvatanud rahapeost ning mida ta ise oma teise ...
Rikkad eestlased võtavad aina rohkem tagasi kunagi välismaalastele kuulunud Raekoja platsi kinnisvara, kirjutab tänane Äripäev.
Kui kunagi ihkas neil pindadel oma äri pidada vaat et igaüks, siis nüüd on olukord keeruline. Mitmed varem õitsenud ärid on Raekoja platsilt lahkunud, pankrotistunud või kolinud väiksemale pinnale.
Mis muutusi on Raekoja plats läbimas, rääkis neljapäevases hommikuprogrammis sellest teemast kirjutanud Äripäeva ajakirjanik Martin Johannes Teder.
Koroonaviirus on mõjutanud autoturgu mitmeti: ühtepidi pani viiruse levik inimesi eelistama autoga sõitmist, teisalt on tehaste seisakud toonud autode defitsiidi, rääkis kauaaegne automüüja Raido Toonekurg neljapäevases hommikuprogrammis.
Näiteks kukkus Saksamaa autoturg augustis 23%, justkui aastasse 1992. Toonekure sõnul lõid vahepealsed tehaste seiskumised kõik ahelad paigast. Nüüd võivad autode ootejärjekorrad kohati ulatuda kuni aastani. Uute autode puudus on tõstnud omakorda kasutatud autode hindu, kuna nõudlus ...
Kuusakoski ja Telia käivitasid vanaelektroonika kogumiseks kampaania Nutijaht, mille eesmärk on kokku koguda prügina seisvat elektroonikat.
Reeglina on igas kodus enam kui 10 seadet, mida enam ei kasutata, kuid mis võiks taaskasutusega väärtust luua, rääkis neljapäevases hommikuprogrammis AS Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa. Näiteks saaks 80 vanast telefonist valmistada uue kihlasõrmuse.
Kollamaa sõnul leiab telefonist plasti, kulda, plaatinat ja palju muud, kuid seda tuleb tehnoloogia abil eraldada, mis on ajakulukas, aga mõistlik ...
Riigikogus seadusena vastu võetud 2020. aasta riigieelarve kõik koondsummad – tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud – on valed, märkis riigikontroll augusti lõpus. Endise rahandusministri ja Reformierakonna poliitiku Jürgen Ligi sõnul ei maksa seda teemat üle dramatiseerida.
"Piinlikud on need arvutusvead muidugi," lausus ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis, lisades, et probleemi tuum on siiski selles, et IT-süsteemid on lõpuni välja arendamata.
Intervjuus rääkis Ligi pikemalt, mis probleeme ta eelarve ...
Smartcapi juhatuse liige Mari Vavulski rääkis hommikuprogrammis intervjuus valdkonnast, millest tasub oodata Eesti idu- ja kasvuettevõtete edasist pöörast arengut.
Tegime juttu ka sellest, miks peab uue kasvulava arengut riik juhtima ning kasvutõkkeid eemaldama.
Intervjueeris Rivo Sarapik.
Kinnisvaraarendaja Metro Capital juht Ain Kivisaar rääkis hommikuprogrammis intervjuus, et materjalipuudus, ehituse hinna kallinemine ja tööjõupuudus lükkavad uusi arendusi ja korterite turule jõudmist edasi lükanud.
Samal ajal on ostjate kindlustunne kõrgel ja uusi kortereid nõutakse majanduse ebakindlusest hoolimata.
Kivisaar tõi probleemina välja ka Tallinna linna bürokraatia, mis hoiab uusi ehitusprojekte kaua kinni. Ehitusloa saamiseks kulub tema sõnul Tallinna linnas 12 kuud.
Kuula saadet siit:
Riskifondi Karma juht ja partner Margus Uudam rääkis intervjuus, mida on riskirahastamine õppinud viimasest pöördelisest 1,5 aastast, millist nõu ta valitsusele annaks ning kuidas teha head plaani, mis töötab nii heal kui halval ajal.
Intervjueeris idufirmade portaali Foundme juht Signe Sillasoo.
Rõivatööstuse jalajälge vähendava idufirma Reverse Resources tegevjuht ja asutaja Ann Runnel rääkis intervjuus, millised on rõivatööstuse suurimad valukohad ja kuidas suure jalajäljega rõivatööstust ümber korraldada.
Ta ütles, et ettevõtluse ringmajandusele üle viimise eest vastutavad nii suurtööstused kui tarbijad. Aga see üleminek toimub, sest rahapuuduse taha tema sõnul midagi ei jää.
Ann Runnelit intervjueeris idufirmade portaali Foundme toimetaja Johanna Adojaan.
Logistikasektori juhtide praegune hinnang sektori seisundile on 6 palli 10st ja seda tuleb lugeda suhteliselt veendunud optimismiks, rääkis Äripäeva Infopanga konkurentsiraportite projektijuht Sigrid Kõiv teisipäevases hommikuprogrammis.
Ehkki konkurents sektoris on üsna pingeline, on märgata survet hinnatõusuks. Seda mõjutab palgasurve, tööjõupuudus, hinnatõusud mujal tarneahelas ning ka klientide üldine valmisolek hinnatõusuks, sest hinnatõusulaine läbib praegu kogu majandust.
Sektori olukorra täpsemalt ...
Balkanis tarbijalaene pakkuv Iutecredit suudaks võlakirjaemissiooni jaoks 50 miljonit eurot ilmselt väljaspoolt Baltikumi kokku korjata, kuid emissiooni käigus sooviti haarata ka kohalikke jaeinvestoreid, rääkis Iutecrediti juht ja asutaja Tarmo Sild Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Seetõttu valiti ka ajastuseks septembri algus, mil vabanes teise pensionisamba raha ning tavapärasest madalam võlakirja nimiväärtus 100 eurot.
Silla sõnul võiks heaks tulemuseks pidada seda, kui Baltikumist tuleks 10 miljonit eurot, kuid see pole elu ...
Kinnisvaralaenude platvorm Estateguru kaasas A-seeria rahastusvooru käigus 5,8 miljonit eurot, teatas ettevõte. Muuhulgas panustasid ettevõttesse samad investorid, kes on juba toetanud Bolti ja Pipedrive'i.
Estateguru kaasasutaja ja juht Marek Pärtel rääkis Äripäeva raadiole, et kaasati sama turuväärtuse pealt, mis eelmine kord ehk ettevõte on väärt 49 miljonit eurot. Pärteli sõnul on raha kaasamises hoidnud ettevõte tagasihoidliku joont.
Rahastusvooru juhtiv investor on TMT Investments, Ühendkuningriigi riskikapitali- ...
Marketing Sharksi juht Diana Taluri rääkis hommikuprogrammis soovitus-turundusest, selle üldpõhimõtetest ning kuidas mitte turundust jätta juhuse hooleks.
Veel tuli juttu digiturunduse ja äri digitaliseerimise teemadel.
Kuula saadet siit:
E-riigi akadeemia juht Hannes Astok rääkis esmaspäevases hommikuprogrammis uinunud Eesti e-tiigrist ja e-riigi arengusuundadest.
Astok tõi intervjuus välja kaks peamist Eesti e-riigi probleemi. Lisaks tuli juttu e-riigi muredest kriisiajal.
Kuula saadet siit: