Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõneleb eesti keelt – järelikult eestlane

    Jaanipäev vabaõhumuuseumisFoto: Postimees

    Pagulaste vastuvõtmise vajaduse kajad ja poliitiline võitlus rahvushoidlikult meelestatud valija pärast viitavad eestluse uue mõtestamise vajadusele.

    Tugev rahvuslus näitab rahvuse nõrkust. Mida tugevam on rahvuslus poliitilisel skaalal ja mida enam on sellega seotud teemad esindatud avalikus teadvuses, seda hapram on rahvuse eneseteadvus. Mida suurem on vajadus rahvust rõhutada ning mõtestada iseenda, riigi ja rahva olemist rahvuse põhjalt, seda suurem on rahvuse hirm oma näo kaotamise ees. Hirm võib nähtavaks teha näod, mille nägemine nägijat kohutab ja peletab. Hirm hirmutab, sest on ise hirmus.
    Hirmul on mitu  juurt ja süüd. Meil ei ole olnud aega ja võimalust rahvusena eneseteadlikuks kasvada. Sajandite vältel ühe suurvõimu alt teise alla lükatuna oleme pidanud hulga jõudu kulutama pelgale ellujäämisele, võimalust mõtestada iseenda olemist on tulnud leida nii vaimselt kui ka aineliselt erakordselt keerulistes oludes. Rohkem kui kuuekümne aastane võõrvõimu all elamise kogemus elab seda mäletavate inimeste alateadvuses oma kontrollimatut elu edasi. Agressiivse idanaabri tegevus Ukrainas toidab ajaloolisi hirme jõudsalt ja järelejätmatult.
    Suurte hirmud väljenduvad teisiti kui väikeste omad. Kui suur ja tugev kardab, siis ta ründab, sest tema poolel on vägi, mis ei põlga vägivalda. Väike tõmbub valuhirmus endasse, vahel vaikusse, otsib ellujäämise võimalusi. Teinekord teeb ennast pisku pisemaks, kui päriselt ongi. Mida suurel on hulganisti, seda väikesel vähe. Mida enam väike kardab, seda kergem on suurel rünnata.
    Ometi ei tähenda väiksus automaatselt väetiolemist või vaikusse vajumise vajadust. Väikese sisemine vägi võib olla suur. Suur on selle vägi, kelles pole hirmu.
    Meil on hirme palju. Me kardame oma riigi pärast, sest riik on rikkus, mida oleme saanud nautida nii vähe. Me pelgame, et seda vähest, mida meil on, võib jagades vähemaks jääda. Et keegi teine otsustab tähtsaid asju meie eest, küsimata, mida meie ootame. Pelgame pelgupaigatust – kaitsva varju kaotamist, paopaiga pagemist, julgemata küsida, milles see paopaik päriselt elab, kust on see pärit ja kuidas püsib.
    Peidus püsi
    Kes enda paopaiga pärast mures, see pelgab muidugi tulijaid pagulasi. Kui enese paopaik on pisike ja täpselt ei tea, milles see seisneb, siis ei tea ju ka seda, palju pagulasi sinna mahub, ja kas üldse. Parem ärme paota ust –  see kipub nii kergesti peale.
    Seoses pagulaste vastuvõtmise vajadusega on küsimus, mida tähendab olla eestlane, väärt vastset küsimist, sest see võiks aidata leida vastuse ka küsimusele, millel rahvuslik eneseteadvus püsib –  ja jõuda viimaks mõistmiseni, et see on midagi, mida ei jää jagades sugugi vähemaks; et see on viimaks võõrandamatu, ka vaenulikule võõrale vägivallaga võtmatu.
    Sellisesse paopaika jõudmiseks peaks rahvusest korrakski lahti laskma ja käänduma keelde. Keel on rahvusest ja riigist palju vanem – ja kindlam. Rahvus on alati haavatav, sest see on sündides kaasa saadud ja muutmatu. Keelt seevastu saab õppida, ja kuigi emakeelde sünnitakse, õpitakse seda selles elades terve elu. Iga keele juurdeõppimine laiendab emakeele kuulmist ning teeb maailma avaramaks.
    Rahvused kipuvad üksteisele vastanduma. Öeldes, et oled üks, oled andnud teada, et sa pole mõni teine. Keel on alati ühendav. Ühise keele leidmine tähendab kujundi üldistusest konkreetsusse tagasi laskudes muu hulgas ka seda, et on leitud ühine keel, milles keelde ja keelitusi vahendada ning selle kaudu ühise mõistmiseni jõuda.
    Keelt ei saa ära võtta, see on võõrandamatu vara. Keel oli enne rahvust ja riiki ning jääb pärast neid. Emalt sünniga kingituseks saadud keel on ühtlasi maailma mõistmise mudel, mis kasutamisest sugugi ei kulu ja mida võõrale edasi andes kübetki vähemaks ei jää. Mida rohkem kõnelejaid, seda kauemaks jätkub juttu. Eestlastele on alati meeldinud kuulata, kuidas keegi nende keelt võõrapärase intonatsiooniga kõneleb. Ma usun, meile meeldib seda kuulata, mismoodi tulijad eesti keeli esimesed sõnad lausuvad.
    Väikese vägi
    Olgem lihtsalt varmad oma keelt jagama! Keelt jagades jagame seda, kust me tuleme, mis me päriselt oleme ja kuhu oleme teel. Keelt jagades avame oma meelt ja mõtet, ja jagades õpime seda ka ise (uuesti) tundma. Rohkem kui tulijaid tuleb peljata neid meie endi hulgast, kes ei loe, küll aga kirjutavad, sest tänapäeval ei pea kirjutamiseks enam lugeda oskama. Aga kes oskab lugeda, see teab lugusid, ja lood juba edasi kõneldes ei kulu – või siis kuluvad uuesti, paremini pähe. Kes teab omi lugusid, tahab kuulata ka teiste omi.
    Muidugi ei mõtle ma, et kõik tulijaid peaks keeleõppe kaudu nii eestlasteks tegema, et nad nii meie sarnaseks muutuvad, et esimesel võimalusel Soome tööle putkavad (ehkki seda nad teevad ilmselt niikuinii, kui saavad aru, kui külm siin on ja kui vaesed me oleme). Ma ei pea silmas ka mingeid karme keeleeksameid ega üldse midagi sellist, mis käib keele kui riigi võimuinstrumendi juurde. Pigem lihtsalt seda, et ärme hakka nendega kohe inglise keeles rääkima, nagu me venelastega nii kergesti vene peale üle läheme. Räägime nendega ja laseme neil rääkida.
    Pagulaste saabumine on meile võimalus end eestlastena (uuesti) mõista ja laiendada oma eneseteadvust enesekindluse suurendamise kaudu. Kindlus, mis elab keeles, on löömatu linn, vallutamatu vald, mille eluala suurendamine on meie huvides. Keele kõnelejate hulga suurendamisega avardame oma paopaika, kus elab rahvuse püsi.
    Nii et kui kõneleb eesti keelt – järelikult on eestlane! Mind ei kurvastaks sugugi, kui eestlaste nahk saja aasta pärast tooni võrra tumedam on või pruune silmi rohkem näeb. Aga kui siinmail tolle aja peale veel eesti keeles lugeda ja kirjutada mõistetakse, riik püsib ning tööd ja leiba jagub, siis oleme saanud palju rohkem iseendaks, kui oleme praegu – ja näidanud, et väikese vägi on võimatult suur.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Wall Streeti kuumimad jutud: pessimistist optimistiks aktsiaturul
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Wall Streeti strateegide prognoosid USA aktsiaturu tuleviku kohta on erinevad. Morgan Stanley aktsiastrateeg Mike Wilson, kes varem hoiatas suurte languste eest, on hinnangut muutnud, samas kui JPMorgani ja Citigroupi eksperdid jäävad ettevaatlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Büroopindade turul käib võitlus iga kliendi pärast
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.
Nõudlus äripindade, eeskätt büroopindade järele on viimase kolmveerand aasta jooksul langenud drastiliselt, iga üürikliendi pärast käib võitlus.