Heli Mattisen • 28. august 2015 kell 10:45

Kes suudab turiste Eestisse tuua?

Heli Mattisen  Foto: Erakogu

Eestisse aitab turiste tuua hinnakujundus ja teenuste hea kvaliteet, ent ka seda eriala õppinud inimeste hulga suurenemine, kirjutab kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen.

Sel suvel leidsid tee Eestisse ka lõunaeurooplased, kes pagesid kuumalaine eest karge põhjamaise suve rüppe, tuues tulu nii turismi- ja majutuseettevõtetele kui ka riigikassasse. Paraku on ilma pea võimatu prognoosida, veel vähem juhtida. Sestap tuleb turistide Eestisse meelitamiseks kasutada muid hoobasid. Üks on kindlasti hinnakujundus, teine – teenuste kvaliteet.

Kui palju turist siia raha jätab, sõltub siinviibitud ajast. Me peame Eesti atraktiivsust igati suurendama. Riigimeestel tasub majutusteenuste käibemaksutõstmisel järele mõelda, kas loodetav kasu ikka korvab külastajate vähenemisest tuleneva kogukahju. 

Mulje on ülioluline

Korduvkülastuste tekkimiseks on väga oluline kliendi teenindamine: mis mulje jääb külalisele Eestist ja eestlasist, kas tema vastu ollakse sõbralikud, kas temaga tegeletakse professionaalselt ja innuga. On suur vahe, kas teenindaja on ajutiselt (suvine) tudeng, kes kogub talveks parema korteri jaoks seemneraha, või professionaalne oskustega teenindaja, kes näeb kliendi soove ja vajadusi ning oskab neile ka lahenduse leida.

Turismimajanduse erialal õppijate nappus paneb koolid üha rohkem pöörama tähelepanu õppekvaliteedile. Üha olulisemaks muutub õppe vastavus tööturu vajadustele, õppijate ja tööandjate rahulolu tagamine, võimalus töö ja pere kõrvalt õppida ning õppejõudude pidev koolitus ja arendus.

Kutsehariduse maine paraneb

Võrreldes 2008. aastaga on kutsehariduse maine põhikooli lõpetajate seas pisut paranenud. Kutsehariduse puhul usutakse stabiilse töökoha, kuid mitte kõrge sissetuleku saamisse. Teisalt suureneb aastast aastasse nende õppijate arv, kes on pärast kõrghariduse saamist otsustanud omandada kutse. Ja vastupidi – suur osa turismi- ja majutusteeninduse valdkonna kutseõppijatest jätkab õpinguid kõrgkoolis.

Tööandjad ootavad kõrgkooli lõpetajatelt eelkõige praktilisi oskusi, kursisolekut valdkonna tegelike oludega ning tehnoloogiliste uuendustega. Õpetamisel peetakse oluliseks, et õppija omandaks suhtlemis- ja meeskonnatööoskused ning teised üldkompetentsid, aga ka teadmised teenindusest, töökultuurist, viisakusest ning kindlasti ka loovat mõtlemist jmt. Kõigil neil teemadel võiks antava hariduse kvaliteet olla alati parem kui ta on.

Turismil on Eestis perspektiivi. Järelikult on perspektiivi ka selle õpetamisel.

Hetkel kuum