Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teadus vajab äri ja äri teadust

    Andrus TasaFoto: Erakogu

    Idufirmadeta ei püsi elujõulisena ei biotehnosektor ega Eesti majandus tervikuna, just nende seast kerkivad kunagi esile uued majandusvedurid, kirjutab Tartu Biotehnoloogia Pargi juhataja Andrus Tasa.

    Eesti biotehnoloogiasektorit kimbutab ideede ja inimeste nappus. Tartu Biotehnoloogia Pargi kogemus näitab, et vanad tegijad tulevad välja teise või kolmandagi firmaga, kuid esmakordseid katsetajaid napib. Kindlasti oleks Eesti majanduses potentsiaali rohkemaks.
    Kahtlemata on oluline takistus biotehnoloogia vallas ideede realiseerimisel, ent sektori sisenemisbarjäär on kõrge. Garaažifirmade asutamist takistavad sidemete ja oskusteabe nappus, tehnika kulukus, tööprotsessi komplitseeritus ja investeeringute pikast tsüklist tulenev kapitalimahukus.
    Kui tavaliselt võrreldakse biotehnoloogiat IT-ga, siis IT on tänapäeva ühiskonnas üldlevinud ning Eestis tunneb igaüks kedagi, kes ITst midagi teab või teda vähemalt asjatundja juurde suunata oskab. Kerge on leida oma ideede katsetamiseks kompanjone – või vähemalt märksa kergem kui biotehnoloogias. Kuidas aga leida oma tutvusringkonnast keegi, kel oleks erialateadmised, kontaktid ning piisavalt katsetamisjulgust nii tehnoloogias kui ka äris?
    Üldjuhul peab biotehnoloogiafirma asutaja tegema koostööd teadusasutustega, tulemuste saavutamiseks ei piisa mõnest üksikust asjatundjast. Vajalik varustus on suurem, kallim ja spetsiifilisem – programmeerida saab ka tavalisel sülearvutil, mis igaühel meist kodus leidub, DNA analüüsi ja modifitseerimist kodutehnikaga aga ette ei võta. See ei tähenda mitte üksnes suhteliselt väikest hulka võimalikke partnereid, vaid ka asjaajamist akadeemiliste organisatsioonidega, mis erineb oluliselt ettevõtluses tavapärasest.
    Grandist grandini
    Alternatiiv oleks pakkuda oma ideid olemasolevatele firmadele, mis muidu oleks idufirma loomulikud konkurendid. Tihti ulatub akadeemilise maailmaga harjunud inimese silmapiiri tema enese tegevuse asjus üksnes järgmise artiklini – tal võib olla suurepärane idee, kuid selle rakendamine teda ei huvita või on üksnes mõttemäng, ta ei astu väljapoole teadustegevuse piire. Küllap on põhjus osalt selleski, et tänapäevani puudub enamikul teadlastest igasugune ettevalmistus ettevõtluseks, valdkond tundub riskantne, võõras ja vaenulik. Kuid ka juhul, kui jõutakse firma moodustamiseni, ei sünni sellest mõnigi kord toodet, millest inimestel kasu oleks.
    Eestis leidub biotehnoloogiafirmasid, kes elavad grantist grantini ega saa kunagi ühtki toodet või teenust valmis. Ideefaasist edasi liigutakse vastumeelselt ja vaevaliselt, kuna algatajate jaoks pole see enam huvitav – tarbijatestid, lihvimine, algupärase mõtte muutmine tundmatuseni, klientide otsimine ja turundus.  Palju ahvatlevam on tulla välja uue ideega ning taotleda uus grant. Jah, firma jääb virelema ning häid töötajaid hoida ei õnnestu, ent selle nimel peaks väljuma mugavustsoonist nii kaugele, et see käib eestvedajatel üle jõu. Iga kord ei õnnestu panna erinevate alade spetsialistidest kokku meeskonda, mis toimima hakkaks ja kannaks ettevõtte kaugemale kui asutajad isekeskis oskaks või suudaks.
    Suured kulud ja ajamahukus
    Ent isegi rakenduslikult perspektiivikast ideest, meeskonnast ja tehnikast ei piisa. Valdkonna eripära tõttu on biotehnoloogias mõttest asjani jõudmise tsükkel üldjuhul oluliselt pikem kui mitmes muus vallas. Loodust tagant tõugata on võimalik ainult teatud piirini, loomulikud kasvu- ja paljunemisprotsessid võtavad aega. Paaril viimasel aastakümnel on olukord küll märgatavalt muutunud, uued tehnikad ja lahendused võimaldavad jõuda käegakatsutavate tulemusteni palju kiiremini kui varem. Kuid ikkagi on investeeringu tasuvusaeg pikk ning kulud tehnikale, inimestele ja sageli ka intellektuaalomandile suured.
    Kõigist neist takistustest ülesaamiseks on tähtis, et idufirmade algatajatel oleks võimalus sõlmida sidemeid ja põrgatada ideid omavahel, biotehnoloogiasektori vanade olijatega ning tulijatega teistest majandusharudest, kes oskavad kõnelda oma vajadustest ja võimalustest. Ka kogenud ettevõtjad lõikaksid kasu uutest ideedest ja kontaktidest, kogu sektor vajab värsket verd ja uusi kaasamõtlejaid.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
IMFi juht sai heakskiidu järgmiseks ametiajaks
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) senine juht Kristalina Georgieva võtab ette uue viis aastat kestva ametiaja.
Suur ühisturu ümberkorraldus võiks süstida majandusse 300 miljardit aastas
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.
Itaalia ekspeaminister Enrico Letta sai Euroopa Komisjonilt ülesande ühisturg päriselt toimima panna. Tema uurimisreisi viimane sihtkoht oli Tallinn.