Avalikule sektorile sobib vabavara
Eesti koolid ja üldse avaliku sektori arvutipark (sh nutiseadmete) tuleks varustada tasuta ja vabalt muudetava tarkvaraga ehk nn avatud tarkvaraga, paneb ette tõlkija Villem Mutt.
See ei tähenda seejuures tingimata ja tingimusteta suletud tarkvarast (mida sümboliseerib operatsioonisüsteem Microsoft Windows) loobumist, vaid hoopis iga riiklikult finantseeritava või riigi hallatava arvuti kõvaketta kohustuslikus korras varustamist vabavara partitsiooniga, kuhu iga soovija vastavalt mugandatud buutmenüüst sisse saab logida.
Sellise kakskeelsuse tekitamisel ei lasu peamised ootused majanduslikul kasul või aja kokkuhoiul – kuigi ka need on olulised –, vaid suurim tulu tõuseb Eesti rahva arvutialaste oskuste süvendamisest ja ühiskondliku dialoogi ergutamisest. Ometi ei saa ega tohi täienevate oskuste kõrval mööda minna ka reformi tulemusel paranevast üldisest internetitaristu turvalisuse tasemest, mis on Linuxi-keskkonna puhul vältimatu ja Eesti taolisele e-riigile möödapääsmatu, kui me tahame oma väljatöötatud e-lahendusi veelgi suuremas mahus rahvusvaheliselt valideerida.
Kindlasti lisab talupoeglikult lähenedes ideele sümpaatsust tõsiasi, et tasuta tarkvara eest raha maksta ei ole võimalik. See ei tähenda, et tarkvara häälestamisel ja kohandamisel ei oleks mõtet ega vajadust kasutada tasuliste spetsialistide abi. Kuid on naeruväärne ja labaselt vale eeldada või arvata, et Eesti-sugune tubli ja tragi väikeriik mõtteviisi muutusega hakkama ei saaks.
Siiski on küsimus peamiselt poliitilises tahtes – teise sõnaga viitsimises, mis ennegi ahju otsas pähe kerkinud headele algatustele saatuslikuks on osutunud.
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
