Nädala teravaim debati- ja arutelusaade! Äripäeva toimetus kutsub otse-stuudiosse ettevõtlikke ja mõjukaid inimesi, et lahata viimase nädala põletavamaid majandust ja äri puudutavaid teemasid. Saade on eetris igal esmaspäeval kell 11.
Mobilisatsiooni väljakuulutamisega Venemaal, pseudoreferendumite läbiviimisega ning tuumalöögi ähvardusega asetas Vladimir Putin Venemaa sõja Ukrainas uue narratiivi, rääkis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov raadiosaates “Kuum tool”.
“See, mis varem oli sõjaline erioperatsioon Donbassi vabastamiseks, on nüüd Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu,” märkis Rõtov, kelle sõnul pole Vene ühiskonna reaktsioon olnud kaugeltki nii tõrjuv, nagu meile Lääne ...
Me loodame liiga palju sellele, et eraettevõtlus paneb energeetikas ise kõik asjad stiihiliselt ise paika, rääkis Äripäeva raadio saates “Kuum tool” geoloog Erik Puura.
Riigil peaks olema plaan, millises mahus millist taastuvenergiat toota ja salvestada, et tagada korraga varustuskindlus, taskukohane hind ja keskkonnasõbralikkus. Selle asemel ägavad aga valdkonna pikaajalised arendused bürokraatia küüsis, rääkis Puura.
Puura sõnul vajavad paljud teemad hoiakute muutust, mistõttu ei kasuta ta juba kuu aega sõna ...
Arvutiäris edu saavutanud, kuid nüüd füüsikaõpetajana töötava Sulev Sisaski meelest pole Eesti haridussüsteem tänu tublidele õpetajatele ja koolijuhtidele ehk nõnda kehvas seisus kui mõnikord räägitakse, ent arengus ei tohi seisma jääda.
Sisask märkis Äripäeva raadio arutelusaates “Kuum tool”, et kui õpetajate palgataset on minevikus tõstetud, siis ongi sel teemal mõneks ajaks rahu saabunud. Seda aga seniks, kuni töötasud hakkavad muule elule taas jalgu jääma.
“Ajaga ...
Põhiprobleem on praegu terroristliku Venemaa poolt tekitatud gaasikriis ja see hind määrab tiputundidel elektri hinna enamuses Euroopas, need hinnad on röögatult kõrged, selgitas Fermi Energia nõukogu esimees Sandor Liive saates "Kuum tool".
Nord Pool Balti piirkonna juhi Ingrid Aruse sõnul börsilt lahkumine ühtegi probleemi ei lahendaks, sest elektri defitsiit on nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. "Enne plaanimajandust peaks olema midagi uut ja väga efektiivset olemas, enne kui hakkame lõhkuma midagi, mis täna töötab."
Sandor ...
Investeerimisfirma Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt rääkis, et praeguseks ei ole Paldiski LNG terminali ehitajad ja riik kokku leppinud, kellelt ja mis tingimustel täpselt hakatakse veeldatud maagaasi ostma, mille tõttu võib kogu plaan venima jääda.
“Mul on väike hirm, et kui see SFRU tuleb kohale ja pannakse paika, alles siis me saame hakata gaasi ostma ja varustama. Siis läheb jälle mitu kuud mööda, kuni me teeme lepinguid. Kui me kompleksselt ise juhiks seda, siis ma arvan, et see gaas tuleks kiiremini,” rääkis Hanschmidt ...
Meelelahutusärimees Peeter Rebane rääkis Äripäeva raadiosaates "Kuum tool", et psühhedeelikumid teevad ravimitööstuses revolutsiooni ja see kõik võib toimuda oodatust varem.
"Mina isiklikult investeeriksin psühhedeelikumidesse. Mul enamus sõpru Inglismaal ja Ameerikas teevad seda hektel, sest see on järgmine revolutsioon, mis muudab täielikult tänast ravimitööstust," rääkis Rebane.
Rebane usub, et Ameerika Ühendriikides legaliseeritakse psühhedeelsed seened, misjärel teeb seda veidi hiljem ka ...
Eeloleva riigikogu valimiste kampaania peab keskenduma debatile, milliseid makse ja kuidas tõsta ning kui sektoreid erinevalt kohtlev maksusüsteem muutub keerukamaks, ei käi see meie e-riigile üle jõu, rääkis värskelt Keskerakonna esimehena mandaati uuendanud ekspeaminister ja riigikogu esimees Jüri Ratas rääkis saates.
“Me ei suuda praeguse maksubaasi pealt edasi minna. Kui me räägime palkade tõusust, tervishoiust, teadus-arendustegevusest, laiemalt et ühiskond üldse oleks sidusam. Jah, maksutõus on vajalik,” ...
Siseminister Lauri Läänemets ei salga saates „Kuum tool“, et maksusüsteemi tuleb muuta. Tema arvates võiks astmeline tulumaks Eestis olla veelgi suurem. Läänemets usub ka, et pärast valimisi tuleb üks kõik millisel erakonnal makse puutuda, sest kui mõni poliitik ütleb, et nad ei tee seda, siis pole nad lõpuni ausad. Riik muud moodi enam ei toimi.
Juttu tuleb ka siseministri määruste muutmisest seoses elamisloa ja viisamenetlusega. Lauri Läänemets ei ole sellele küll allkirja alla pannud, vaid seda tegi kaitseminister ...
Mõned nädalad ettevõtlus ja infotehnoloogiaministrina ametis olnud Kristjan Järvani põhiline tees on olnud, et riik võiks vähem ettevõtlusesse sekkuda.
Äripäeva raadio saates Kuum Tool avaldas ta, et üks selliseid sektoreid, kuhu liiga palju sekkutakse võib olla finantsettevõtlus. Eriti mis puudutab finants-idusid. “Meil võiks olla rohkem iduettevõtjaid,” ütles Järvan, et neid segab suur bürokraatia ning palju regulatsioone.
“Muidugi on riik ettevaatlik kõigi rahapesu intsidentide ...
Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson rääkis Äripäeva raadios, et gaasi tarbimist vähendamata pole võimalik Vene gaasisõltuvusest vabaneda. Euroopa Komisjon soovitab vähendada gaasi tarbimist 15% võrra. Kui liikmesriikide ministrid sellega nõus ei ole, siis räägitakse kasvõi läbi öö kokkuleppe saavutamiseks ja järgneda võivad ka sunnimeetmed.
Lisaks tuli intervjuus juttu sellest, kas tänasest gaasijuhtmes Nord Stream tastunud gaasivoog on hea või halb uudis, milleks peavad energiatarbijad sügis-talviseks ...
Tulevane tervise- ja tööminister Peep Peterson rääkis saates "Kuum tool", et rahahädas haige- ja töötukassasse lisaraha leidmiseks tuleb üle vaadata ka sissetulekute, muuhulgas ettevõtlustulu maksustamine.
"Kas päriselt arvame, et traditsiooniline töösuhe peab mõlemat kassat üleval hoidma," rääkis ta. "Mõtleme selles suunas, et sotsiaalmaks muutub tulumaksu taoliseks ja kolib võib-olla töötaja reale, kindlustuskate aga jookseb kõikide tulude pealt,“ selgitas ta. "Tean, et hävitavaid nooli ...
Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli hinnangul kirjutati koalitsioonileppesse toetusmeetmeid, mida hiljem ükski poliitik tagasi pöörata ei julge. See tähendab, et maksutõusud on tulevikus paratamatud.
“Iga niisuguse otsusega, mis püsivalt suurendab riigieelarve kulude poolt, kirjutatakse nähtamatu tindiga alla ka tulevastele maksutõusudele. Tõsi, need otsused jäävad võibolla järgnevate valitsuste teha,” rääkis Luikmel.
Saates “Kuum tool” maalis Luikmel musta, optimistliku ja tõenäolise ...
Kolmkümmend aastat Saidafarmi juhtinud Juhan Särgava ütles, et praegune aeg on oma ebakindlusega hullem kui koroonakriisi üleelamine.
Ebakindlus on praeguse aja märksõna, mis on Särgava hinnangul suuremgi kui varem. Muidu kärpimise teed läinud Särgava on sundolukorras ka töötajate palkasid tõstnud.
„Kui kuulata, kuidas valitsus teeb igasuguseid meetmeid inflatsiooni pidurdamiseks, siis see väga veenev ei tundu,“ lisas Särgava. Küsimusele, miks Särgava nii ütleb, leiab vastuse saatest.
Kui uue koalitsiooni moodustavad erakonnad ei lepi kokku kõrghariduse rahastuse suurendamises määral, mida ülikoolid küsivad, siis võivad koolide uksed sügisel suletuks jääda ning õppejõud tänavale tulla, rääkisid Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ja Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land Äripäeva raadio otsesaates “Kuum tool”.
Eesti kuue ülikooli rektorid küsivad poliitikutelt kõrgkoolide tegevustoetuse kasvu järgneva nelja aasta jooksul vähemalt 15% sammuga ning 300 miljonit ...
Investeerimise raskekahurvägi ehk investorid ja investeerimise koolitajad Kristi Saare ja Jaak Roosaare rääkisid Äripäeva raadio saates „Kuum tool“, kuidas investeerida langeval turul. Roosaare hinnangul pole põhi veel käes ja eelmise kriisi õppetunnina plaanib ta ostmisega veel oodata.
Samuti leidsid nad, et siinsed väikeinvestorid ei ole aktsiate hinnalangust tagant tõuganud ja hoiavad väärtpabereid, kuid sügisel saabuvad kõrgemad küttearved seavad selle kahtluse alla ja tuleb külmaks dušiks valmistuda.
Milliseid ...
Koalitsiooniläbirääkimisi alustavate Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Reformierakonna valitsus pidi sündima juba kolm aastat tagasi valimiste järel, kuid jäi ühel põhjusel kokku tulemata. Nüüd on see üks põhjus olemas, selgitas poliitikanalüütik ja ettevõtja Erik Moora saates „Kuum tool“. Mis seda valitsust iseloomustama jääb, miks on see väärt kandma nime „rahakraanide valitsus“, miks saab sündiv kolmikliit kõige valusam olema Reformierakonnale ning millistele kokkulepetele tuleb ...
Transpordiameti juhi Kaido Padari sõnul on teedeehitajaid materjalinappuse ja muude probleemide ületamisel nõustatud, samas soovitab ta taristuehitajate liidul ise olla aktiivsem erakondadele seisukohtade selgitamisel.
Alates selle asutamisest poolteist aastat transpordiametit vedanud Padar tõdeb, et nemad on poliitika ja õigusloome elluviijad, mistõttu peab poliitikutele ennast näitama ja selgitama plaane, mida soovitakse ellu viia. Mida rohkem nähtav ollakse, seda tõenäolisem on ka tulemus tulema, lisas ta.
Enim häirib Kaido Padarit avalik ...
Keskkonnaminister Erki Savisaar rääkis värskes saates, et uut juhti otsiv Riigimetsa Majandamise Keskus peab muutuma ja senisest rohkem looduskaitset fookusesse võtma, sest see on seni tahaplaanile jäänud. "Pool riigimetsast on looduskaitse all, aga see ei paista välja. Järgmine RMK juhtkond peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama," rääkis ta. "Majanduse pool on hästi tööle saanud, kõik toimib, peaks muudele tegevustele ka tähelepanu pöörama."
Lisaks tuli Erki Savisaarega juttu sellest, miks endine keskkonnaminister ...
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
"Olen palgaläbirääkimisi pidanud aastaid ja missioonitunnet ...
Hinnad odavamaks ei lähe – need, kes praegu ei ehita, ei pruugi teha õigeid samme, leidis Ülemiste keskuse juht ja Ülemiste City't arendava Mainor Ülemiste nõukogu esimees Guido Pärnits Äripäeva raadio saates „Kuum tool“.
Pärnitsa sõnul on ehitus küll kallis ja materjalid raskelt kättesaadavad, kuid aasta pärast võib seis kordi hullem olla, kui hakatakse Ukrainat üles ehitama. „Pole ühtegi põhjust, miks hinnad kukkuma hakkavad. Kui suudame hinnatõusu lähiajal stabiliseerida, siis ...
Tööandjate keskliidu juht Arto Aas rääkis Äripäeva raadio saates „Kuum tool“, et Ukraina sõjata oleks kevadel olnud pehme buum, kuid sõjategevus lõi kaardid taas sassi. Tema sõnul ei ole sõja ja sanktsioonide mõju veel täielikult avaldunud. Tema sõnul on olud muutunud pikkadeks aastateks, piirangud jäävad ja ka nende lõppemisel ei taheta moraalsetel kaalutlustel Venemaaga äri ajada. „Valitakse partnereid, kus poliitika ei mõjutaks nii palju suhteid ega pea iga päev õudusega ...
Saates on külas hinnatud tippjuht ja parima juhi konkursil esikolmikusse jõudnud, varasem pikaaegne maksu-tolliameti juht ja viimased viis aastat Lähis-Idas Nortalis töötanud Marek Helm, Aprillist võttis ta üle mööblitootja Standard tüürimise.
Saatest selgub, miks ta Enn Veskimägi pakkumise vastu võttis, mis seisus mainekas Eesti mööblitööstus on ja mis on tema eesmärgid ning plaanid ettevõttes. Juttu tuleb ka Lähis-Ida ärist saadud õppetundidest ja mida ta taipas esimest korda erasektoris töötades. ...
Ettevõtte Pro Konsultatsioonid omanik ja pikaaegne juhtimisnõustaja Mait Raava rääkis saates „Kuum tool“, et ühiskonna silmakirjalikkuse tõttu ei küsi juhid ja omanikud ettevõtte arendamiseks vajalikke küsimusi. "Paljud pole edukad mitte ausalt, vaid korruptiivselt, on jõhkrad ja lukustavad kliendid," rääkis ta. "Selles pole midagi kliendikeskset, vaid toote-, aga ausalt öeldes on ainult omanikukeskne. Edu tagab siis sotsiaalne võrgustik, mitte parim lahendus.“
Mis küsimusi küsivad maailma muutvad ...
Alexela grupi kaasasutaja Heiti Hääl rääkis Äripäeva raadio saates "Kuum tool", et märtsikuine hinnatõus enam kui 15% on alles algus. Ukraina sõja järelmid ja Venemaa sanktsioneerimine toob kaasa muudatused, mis tõstab hindu erinevates sektorites.
"Inimene ja majandus on muutlikud ning kohanemisvõimelised. Kui kaubateed kohanevad, siis sõja lõppedes survet Venemaa kaupadele ei pruugi avaneda," selgitas ta. Kui palju Venemaalt pärast sõda kaupu ostetakse, on tema sõnul poliitiline, mitte majanduslik otsus.
Saatejuht ...
Julgeolekuekspert, küberturbefirma Cybexer juhatuse liige ning endine teabeameti (täna välisluureamet) juht Rainer Saks rääkis saates „Kuum tool“, et Venemaa ei ole valmis pidama pikaajalist sõda ja sõjategevus Ukrainas lõpeb suvel.
„Praegused märgid ei näita, et ka Ukrainas pikaajaliseks sõjapidamiseks valmistutaks. Pikaajaliseks sõja pidamiseks peaks sõjaväe ümber korraldama, mida on sõda pidades väga raske teha. Selleks tuleks kehtestada vaherahu,“ rääkis Saks. „Üle ...
Ettevõtja, investor ja analüütik Rait Kondor rääkis Äripäeva Raadio kuumal toolil sektoritest ja ettevõtetest, millel tasub investeerimishuvilisel Ukraina sõjaga kaasnevate muutuste tõttu oma tähelepanu alla võtta. „Mul endal on jälgimisnimekirjas 100 aktsiat, mida uuendan, et muutuvate oludega kursis olla,“ selgitas ta. Ehkki mitmed tööstusettevõtted ja valdkonnad on viimasel ajal juba hooga kasvanud, siis tasub neid jälgida, et hindade kukkudes jaole saada.
Lisaks tuli saates juttu sellest, et mõju ...
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart leiab, et tuleb arvestada võimalusega, et inimeste suhtumine Ukraina sõjapõgenikesse muutub.
“Me peame olema valmis selleks, et ühel hetkel kaob esimene emotsioon ära. Siis tuleb rutiin ja igapäevane elu ning meelsus võib muutuda,” ütles Kõlvart Äripäeva raadio otsesaates “Kuum tool”. Ta meenutas eelmist suurt põgenikekriisi Euroopas, mil eestlaste suhtumine oli märksa tõrjuvam, ning koroonapandeemia algust, kui ühiskond oli väga ühtne. Seejärel ...
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul ei maksa sattuda paanikasse, sest see oleks vesi Venemaa veskile.
"Venemaal on loomulikult suur heameel, kui Euroopa riikides ühiskonnad omavahel natuke hõõruvad või hiljem ka kaklema lähevad. Tema eesmärk ongi saavutada ebastabiilsus oma piiride ümber oma peamiste konkurentide seas. Kui sa oled sisuliselt bensiinijaam tuumarelvaga ja sul puudub Läänele vastav äritegemise kultuur, siis on väga hea, kui vesi on mudane ja kõik kardavad midagi," rääkis Herem.
Tema sõnul ...
Tänases saates tuleb ettemängimisele Äripäeva peadirektor Igor Rõtovi ja Delovõje Vedomosti ajakirjaniku Jaroslav Tavgeni intervjuu Venemaal kinni pandud raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Aleksandr Pljuštševiga.
Pljuštšev kirjeldab avameelses intervjuus õudusunenägu, milles tema ning paljud teised Venemaa elanikud on viimasel ajal elanud. Ta arutleb, mis saab Venemaast ja venelaste eludest edasi.
Saade on salvestatud 6. märtsil. Intervjuu on vene keeles, eestikeelse tõlkega.
Foto: SIPA/Scanpix
Venemaal kinni pandud raadiojaama Ehho Moskvõ ajakirjanik Aleksandr Pljuštšev kirjeldab venekeelses intervjuus õudusunenägu, milles tema ning tema hinnangul paljud teised Venemaa elanikud on viimastel päevadel elanud.
Ta arutleb koos saatejuhtidega, mis saab Venemaast ja venelaste eludest edasi ning millised on võimalused suurteks meeleavaldusteks või riigipöördeks.
Saadet juhivad Äripäeva peadirektor Igor Rõtov ning Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Intervjuu on vene keeles, tõlget saab lugeda Äripäeva ...
Teeme Riigikogu väliskomisjoni juhi Marko Mihkelsoniga kokkuvõtte viimasest seisust Ukraina sõjas. Juttu tuleb nii seni üllatusi pakkunust kui sellest, mida on vaja, et sõda lõpeks, miks inimeste massilisest tänavale tulekust ei piisa, miks Putini tuumalööki karta ei tohiks, aga välistada ei saa ja mis on see üks faktor, millest sündmuste edasine kulg sõltub. Küll leiab Marko Mihkelson, et sõjaga Ukraina rahvast ei alista.
Saatejuht on Igor Rõtov.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul ei löö praegused Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti majandust väga oluliselt. Palju tugevamalt saaks tema kinnitusel Eesti pihta, kui piirama hakataks nata- ja gaasitarneid.
Samas on Mertsina sõnul küsimus selles, kui julgelt hakkab Venemaa saagima oksa, millel ta ise istub. Ta selgitas, et kõigele vaatamata vajab Venemaa riigieelarve täitmist.
“Tuleks arvestada, et 75 protsenti Venemaa gaasiekspordist läheb Euroopa Liitu. Euroopa Liit küll sõltub väga palju Venemaa gaasist, ...
Ukraina sõjaga kaasnevate sanktsioonide tõttu pidi masinaehitusettevõte Hekotek lõpetama ekspordi Venemaale, mis tõi umbes poole ettevõtte käibest. Ettevõtte juhi Heiki Einpauli sõnul pole olukorra stabiliseerumiseks lootust enne, kui Venemaa võimuladvik vahetub. Nüüd otsib ettevõte võimalusi uutel turgudel.
“Meil olid plaanitud ka tänaseks kaks ärasaatmist, kuid see on võimatu. Praeguse seisuga ma ei kujuta ette, kes sinna Venemaale sõitma tuleks,” tõdes Einpaul ja lisas, et praegu ...
Millised on käesoleva aasta riskid, mida tasub silmas pidada, ja võimalused, millest kasu lõigata, räägivad saates suurettevõtja ja investor Jüri Mõis ning insener, ettevõtja ja ingelinvestor Taavi Kotka. Seda nii ettevõtja kui investori vaatest.
Jüri Mõis jagab ka, kes on tema hinnangul hea juht. Inimesi, nii nagu ka ettevõtjaid, jagab ta endast targemateks ja rumalamateks. Ometi on mõned tobukesteks peetud temast kõvemad ärimehed.
Kuidas äri kasvuga kaasas käivate tööpingetega toime ...
Eesti Panga president Madis Müller rääkis saates „Kuum tool“, et euroala hinnatõus on osutunud oodatust kiiremaks, mistõttu on tema arvates põhjendatud küsida, et kas seniseid rahapoliitilisi plaane peaks korrigeerima.
„Näiteks varem kui selle aasta lõpus kõik võlakirjaostud ehk rahatrüki kokku tõmbama. Seejärel siis on loogiline rääkida juba ka intressimäärade tõstmisest,“ ütles Müller.
Lisaks sellele rääkis ta Ukraina võimaliku konflikti mõjudest ...
Suurettevõtja, mööblitööstuse Standard omanik Enn Veskimägi rääkis kuumal toolil, miks ta ettevõtte uueks juhiks endise maksu-tolliameti juhi Marek Helmi kutsus ja mis on talle pandud ootused. "Eelmine juhtkond tegi vigu ja kirjutas alla lepingutele, mis polnud Standardile kasulikud," rääkis ta saates. Majja toodi võõrkeelseid lepinguid, mida keegi läbi ei lugenud, aga kirjutati alla. "Plussist sai null," rääkis ta tekitatud kahjust.
Lisaks tuli saates jutt sellest, miks Ukraina sõjast rääkimine paistab ...
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et sisserände kvoot 0,1% pärineb 90ndatest ja tuleks arutada, kuidas seda muuta nii, et tööjõu puuduses vaevlevad ettevõtetel elu kergemaks läheks.
„See on üdini poliitiline otsus,“ tunnistas Jaani Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“. Tema sõnul vajab sisserände kvoot laiemat ühiskondlikku diskussiooni. „Töötajate vajadus on suur. Me ei suuda Eestis nii palju tööjõudu juurde toota kui ettevõtjad vajavad,“ rääkis ta.
Välistööjõu ...
Eesti idufirmade rekordilistele kahele viimasele aastale terendab alanud aastalt järgmine. Miks nii läheb ja samas ka, mis riskid seda edu rikkuda võiks, on tänase „Kuuma tooli“ teema.
Näiteks toob Pipedrive´i asutaja, ettevõtja ja investor Ragnar Sass välja, et üks suur risk on see, kui riik hakkab reguleerima seda, millest ta aru ei saa. „Näiteks mingil perioodil andis riik välja liiga palju litsentse krüptoalal. Nüüd öeldi, et kõik, mis toimub Web 3s on rahapesu, paneme kinni,“ selgitas ta. „Statilistiselt ...
Ettevõtja Indrek Neivelti sõnul on kiirelt kasvanud LHV-l lihtne tegutseda, sest pangandusturul lähiturgudega võrreldes konkurentsi ei ole.
LHV-l on tema sõnul Eestis väga lihtne tegutseda ja kasvada. „Suured pangad ei saa hästi aru, miks nad siin on ja mida siin teevad. See teeb uute pankade turule tuleku lihtsaks,“ selgitas ta. Tema hinnangul on see juhtimisviga, sest Swedbank on keskendunud kasumlikkusele, aga mitte turuosale.
„Nende omakapitali tootlus on üle 30 protsendi. Kui Swedbank oleks hoidnud 15-20 omakapitali rentaablust, poleks ükski ...
Kasvuettevõtete börsi Funderbeami rajaja Kaidi Ruusalepp rääkis Äripäeva Raadio saates "Kuum tool", et portaal on investorite ootuste tule all - osad soovivad rohkem kohalikke, teised välisfirmasid, osad rohkem kauplemist, osad rohkem pikaajalist investeerimist. "Oleme kõige avatum idufirma Eestis, siis on ka arvamusi hästi palju," märkis ta. "Investorite ootused on kasvanud, muutused peavad tulema."
Kaidi Ruusalepp rääkis, et on kaalutud, kas lüüa portaalis erinevates arengufaasides olevad ettevõtted erinevatesse kategooriatesse ...
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.