Läbirääkimised ei näita mitte nõrkust, vaid tarkust

Lihtsustatult võib öelda, et läbirääkimised on nii enda kui teise poole seisukohtade ja piiride kohta andmete kogumine, selle alusel otsuste langetamine ning võimaluse korral kõigile osapooltele sobiva(ima)s lahenduses kokku leppimine. Läbirääkimised on vajalikud selleks, et saada selgust teise poole tõlgenduses, väärtustes, tõendite mahus ja ka valmisolekus kokku leppida. Kompromiss ei pruugi olla matemaatiline kesktee (pool ja pool apelsini), vaid konkreetse vaidluse asjaolusid ning mõlema poole vajadusi ja võimalusi arvestav lahendus (nt ühele koor, teisele sisu).

Inimese tugevus seisnebki selles, et osatakse õigel ajal teha kompromiss. Ka meie poliitilisel maastikul on olnud palju juttu sellest, kas üks juht ikka peaks teisi kuulama, arutlema, läbi rääkima jne. Ma olen veendunud, et peab. Oluline on teha õigel hetkel saadud info alusel järeldused ja otsused. Infot kogumata ei saa adekvaatset otsust teha ei poliitikas ega ettevõtluses. Läbirääkimistel tuleb teada ka iseenda piire, nii majanduslikke kui õiguslikke.

Loodan, et Eesti ettevõtjatel jätkub julgust ja tarkust erimeelsuste tekkimisel teiste asjaosalistega läbi rääkida. Kõiki vaidlusi ei ole võimalik kokkuleppega lahendada, aga selle otsuse tegemiseks on kõigepealt vaja selles veenduda. Partneriga rääkimata negatiivse hoiaku võtmine on üldjuhul ennatlik ja võib tuua kaasa pika, mõttetu, ressursimahuka ning kurnava kohtuvaidluse. Targem on seda üheskoos vältida.