Konkurentsis püsimiseks tuleb tootmine digitaliseerida

Tootmismahtude suurenedes tahab juhtkond saada väga kiiresti täpset ja adekvaatset infot selle kohta, mis tootmises toimub. Kus on nn pudelikaelad, mille tõttu midagi viibib – kas on vaja tööjõudu juurde palgata või uusi seadmeid soetada? See, mida tähendab kellegi jaoks tootmise digitaliseerimine, olenebki tegelikult ettevõttest. Näiteks Exceli ning tootmise planeerimise programmi kasutamine on mõne ettevõtte jaoks juba suur samm digitaliseerimise suunas. Hyrleses olime jõudnud olukorda, kus kasutasime kõiki üldlevinud tööriistu tootmise efektiivsemaks juhtimiseks: planeerisime tootmist 100-protsendiliselt majandustarkvara ERP-süsteemis, juurutatud oli korralik LEAN-juhtimise süsteem, meil on kolm levinumat ISO-sertifikaati.

Kui võtsime kasutusele ERPi, arvasime, et nüüd on kõik meie probleemid lahendatud. Selle kasutamise käigus tuli välja, et me ikkagi ei saa piisavalt sellist infot, mida meie tehase edasi arendamiseks vaja. Võtsime kasutusele parema personaliprogrammi, et saada ülevaade reaalsete inimressursside kohta – kes on kohal, keda vaja asendada. Tootmise kohta info saamiseks kasutasime seadmete efektiivsuse jälgimise programmi OEE. Ja ikkagi oli tunne, et otsustamine käib kõhutunde pealt.

Selge on see, et tahame teenida rohkem kasumit, suurendada lisandväärtust ja seeläbi panustada ettevõtte kasvu. Kui oled tehasesse kalli seadme või roboti ostnud, peab see valmistama võimalikult palju ja kvaliteetseid tooteid klientidele pakkumiseks. Siin tulevadki appi digitaalsed lahendused, mis võimaldavad seda efektiivsemalt teha.

Tahtsime teada, mis juhtub tootepartiiga – kas partiid liiguvad ühe ja sama kiirusega, kas seadmete vahel on erinevusi. Kui sellist analüüsi teha soovid, vajad enamat kui tavapärast IT-firmade pakutavat standardpaketti. Erinevaid ERPi, OEE, personali- ja tootmise planeerimise programme on turul palju, kuid digiteadmisi meil nappis. Tagantjärele võime öelda, et meie jaoks oli võtmeroll digitaustaga projektijuhil, kes suudab kogu vajamineva info vastavalt ettevõtte vajadusele integreerida ning tööle panna.

Digitaliseerimisega ei saa alustada kusagilt „keskelt“ ning süsteemitult, teha tuleb suur eeltöö: on olemas tootmist efektiivsemaks muutvad seadmed, nende hooldus kontrolli all, personali kohta info digitaliseeritult olemas ja veel palju muud. Tulevikule mõeldes on vaja luua ajaline ning finantsiline plaan ehk innovatsiooniks tuleb planeerida korralik eelarve.

Olenevalt ettevõttest võib eelarve, mida näiteks järgmise viie aasta jooksul digitaliseerimisele planeerida, olla väga erinev. Kuigi kõik tootmisega tegelevad firmad maadlevad üsna sarnaste probleemidega, siis digitaliseerimiseks ei ole universaalseid lahendusi isegi sama valdkonna tootmisettevõtetele. Mis on meie tootmises probleemiks, ei pruugi seda olla teistel. Iga ettevõte peab välja selgitama probleemkohad ning looma oma teekaardi. IT-asjatundjad on selles osas toeks.

IT-ettevõtted pakuvad erinevaid lahendusi, kuid soetatavad programmid tuleb ettevõtte vajaduste järgi kohandada: ühest programmist saab ühe, teisest teise “jupikese” vajaduse täitmiseks. Kuid tööstusettevõtte juhtkonnal on raske valida, mida võtta või jätta. Selliste otsuste tegemiseks on teretulnud digikonsultandi abi, kes kaardistab ettevõtte võimalused ja vajadused, aga ka miinimum-eelarve. Näiteks tuleb IT-ettevõtete teenuste ja lahenduste kasutamisel arvestada ka litsentsitasudega, otsustada, kas seadmeid tasub rentida või osta. Väljakutseks on ka erinevate programmide koostoimimine info ülekandmisel ühest teise.