Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsis püsimiseks tuleb tootmine digitaliseerida

    Tootmise digitaliseerimine võib olla keeruline ja kohati ebamugav, kuid kui soovime olla konkurentsivõimelised ka järgmised 10-20 aastat, siis ei ole sellele alternatiivi, kirjutab Hyrles OÜ tegevjuht Urmo Sisask.

    Foto:
    Paljud ettevõtted on olnud olukorras, kus majanduskeskkonna ja tehnoloogia arengute tõttu tuleb ettevõttes hakata muudatusi ellu viima. Jagan metallitootmisettevõtte Hyrlese näitel kogemust, kuidas sammhaaval tootmist digitaliseerides jõuda tulevikutehaseni.
    Tootmise digitaliseerimine on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, näiteks on tekkinud hirm, et automatiseerimise ja robotiseerimise käigus kaotavad paljud inimesed töö. Teisalt räägitakse, et me ei tohi jääda tootjana allhanke lõksu ja igavesteks sulasteks suurettevõtetele. Leian, et suhtumine digitaliseerimisega kaasnevasse ei peaks olema nii mustvalge, peame olema mitmekülgsemad. Meie valisime avatud lähenemise tee.
    Igaühe jaoks erineva tähendusega
    Tootmismahtude suurenedes tahab juhtkond saada väga kiiresti täpset ja adekvaatset infot selle kohta, mis tootmises toimub. Kus on nn pudelikaelad, mille tõttu midagi viibib – kas on vaja tööjõudu juurde palgata või uusi seadmeid soetada? See, mida tähendab kellegi jaoks tootmise digitaliseerimine, olenebki tegelikult ettevõttest. Näiteks Exceli ning tootmise planeerimise programmi kasutamine on mõne ettevõtte jaoks juba suur samm digitaliseerimise suunas. Hyrleses olime jõudnud olukorda, kus kasutasime kõiki üldlevinud tööriistu tootmise efektiivsemaks juhtimiseks: planeerisime tootmist 100-protsendiliselt majandustarkvara ERP-süsteemis, juurutatud oli korralik LEAN-juhtimise süsteem, meil on kolm levinumat ISO-sertifikaati.
    Kui võtsime kasutusele ERPi, arvasime, et nüüd on kõik meie probleemid lahendatud. Selle kasutamise käigus tuli välja, et me ikkagi ei saa piisavalt sellist infot, mida meie tehase edasi arendamiseks vaja. Võtsime kasutusele parema personaliprogrammi, et saada ülevaade reaalsete inimressursside kohta – kes on kohal, keda vaja asendada. Tootmise kohta info saamiseks kasutasime seadmete efektiivsuse jälgimise programmi OEE. Ja ikkagi oli tunne, et otsustamine käib kõhutunde pealt.
    Selge on see, et tahame teenida rohkem kasumit, suurendada lisandväärtust ja seeläbi panustada ettevõtte kasvu. Kui oled tehasesse kalli seadme või roboti ostnud, peab see valmistama võimalikult palju ja kvaliteetseid tooteid klientidele pakkumiseks. Siin tulevadki appi digitaalsed lahendused, mis võimaldavad seda efektiivsemalt teha.
    Tahtsime teada, mis juhtub tootepartiiga – kas partiid liiguvad ühe ja sama kiirusega, kas seadmete vahel on erinevusi. Kui sellist analüüsi teha soovid, vajad enamat kui tavapärast IT-firmade pakutavat standardpaketti. Erinevaid ERPi, OEE, personali- ja tootmise planeerimise programme on turul palju, kuid digiteadmisi meil nappis. Tagantjärele võime öelda, et meie jaoks oli võtmeroll digitaustaga projektijuhil, kes suudab kogu vajamineva info vastavalt ettevõtte vajadusele integreerida ning tööle panna.
    Kõigepealt on vaja plaani
    Digitaliseerimisega ei saa alustada kusagilt „keskelt“ ning süsteemitult, teha tuleb suur eeltöö: on olemas tootmist efektiivsemaks muutvad seadmed, nende hooldus kontrolli all, personali kohta info digitaliseeritult olemas ja veel palju muud. Tulevikule mõeldes on vaja luua ajaline ning finantsiline plaan ehk innovatsiooniks tuleb planeerida korralik eelarve.
    Olenevalt ettevõttest võib eelarve, mida näiteks järgmise viie aasta jooksul digitaliseerimisele planeerida, olla väga erinev. Kuigi kõik tootmisega tegelevad firmad maadlevad üsna sarnaste probleemidega, siis digitaliseerimiseks ei ole universaalseid lahendusi isegi sama valdkonna tootmisettevõtetele. Mis on meie tootmises probleemiks, ei pruugi seda olla teistel. Iga ettevõte peab välja selgitama probleemkohad ning looma oma teekaardi. IT-asjatundjad on selles osas toeks.
    IT-ettevõtted pakuvad erinevaid lahendusi, kuid soetatavad programmid tuleb ettevõtte vajaduste järgi kohandada: ühest programmist saab ühe, teisest teise “jupikese” vajaduse täitmiseks. Kuid tööstusettevõtte juhtkonnal on raske valida, mida võtta või jätta. Selliste otsuste tegemiseks on teretulnud digikonsultandi abi, kes kaardistab ettevõtte võimalused ja vajadused, aga ka miinimum-eelarve. Näiteks tuleb IT-ettevõtete teenuste ja lahenduste kasutamisel arvestada ka litsentsitasudega, otsustada, kas seadmeid tasub rentida või osta. Väljakutseks on ka erinevate programmide koostoimimine info ülekandmisel ühest teise.
    Nutikad lahendused vajavad nutikaid inimesi
    Kümne tegutsemisaasta jooksul on meie töötajate ülesanded väga palju muutunud. Vajame nutikaid naisi ja mehi, kes suudavad uusi lahendusi kasutada, suuremat pilti näha ja tootmise efektiivsemaks muutmise kohta ka ise ettepanekuid teha. Tänase tööturu situatsioonis naljalt väljast inimesi võtta ei ole, nii oleme palju ise oma töötajaid koolitanud. Parem ongi koolitada inimest, kellel on ettekujutus tootmisprotsessist ning kes tunneb seadmeid.
    Ettevõtte õppimise protsessis osalevad kõik. Inimestele peab selgitama, mis muutub. Kardetakse, et nüüd saab ilma inimesteta hakkama. Ei saa. Töö sisu muutub ning töö väärtus tõuseb – palka saab rohkem maksta. Meil ei ole vaja kümmet inimest juurde palgata, vaid võtame juurde veel mõne nutika, teistsuguse profiiliga töötaja. Meeskonnast rääkides peab märkima, et digitaliseerimine vajab eestvedajat (nn digitaustaga projektijuhti). Vajadusel tuleb selline spetsialist väljastpoolt organisatsiooni leida.
    Ilma IT-spetsialisti abita on ühel tööstusettevõtjal tohutu hulga programmide vahel keerukas valida. Objektiivset infot on väikeses Eestis raske saada, sest IT-konsultandid on reeglina ka erinevate toodete esindajad. Aga meil on vaja nn puhvrit, kes aitab tootmisettevõtte juhini digiteadmist viia. Tänaseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väljatöötamisel tööstusettevõtete digiauditite plaan sellise välise sõltumatu digikonsultatsiooni pakkumiseks. Sellest võib palju abi olla.
    Et olla konkurentsivõimeline ka järgmise 10-20 aasta pärast, peab otsuseid ning muudatusi tegema täna. Maailma võimsamates tööstusettevõtetes on juba kasutuses liitreaalsus, virtuaalreaalsus, tehisintellekt. Tulevik tootmises on see, et enda tehase kõrvale luuakse nn “digital twin”, mis võimaldab testida digitaliseerimise mõjusid ja efekte enne reaalsuses rakendamist. Muide, Tallinna Tehnikaülikoolis leiab “käega katsutavaid” näiteid taoliste trendide kohta Tööstus 4.0 õppeklassist.
    Julgustan tööstusettevõtteid digitaliseerimisega tegelema. Meie sammud on olnud ettevõtte arendamisel ja kasvatamisel väga vajalikud. Ja see on väga huvitav ja arendav, kohe ausalt.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.