• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merko kasum küll langes, kuid dividendid suurenevad

    Merko Ehituse kasum vähenes möödunud aastal 10%.Foto: Raul Mee

    Merko Ehituse käive ja kasum vähenesid nii neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes, kuid juhatus tegi ettepaneku tõsta dividende.

    Merko aktsia hind on täna hommikul Tallinna börsil tõusnud juba üle 5%, 8,2 eurole. 
    Ettevõtte neljanda kvartali käive oli 66 miljonit eurot ning see vähenes aastaga 5,3%. Puhaskasum langes samal ajal 7,3%, 4,4 miljonile eurole.
    „Madalseisus oleva Baltimaade ehitusturu tingimustes ületas kontserni aastatulem, eriti neljanda kvartali kasum, mõnevõrra meie ootusi. Positiivne oli müügitulu ja kasumi kasv Leedus, samuti võib rahule jääda kinnisvaraarenduse valdkonna tulemustega," ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
    Dividendideks 90% kasumist
    Möödunud aasta käive kokku oli 251 miljonit eurot ja see püsis 2014. aasta tasemel. Puhaskasum kahanes aga 10%, 10 miljonile eurole. Kasum enne makse oli 11,7 miljonit eurot.
    Ettevõtte teatel on vähenenud riiklikke tellimusi rajatiste valdkonnas kompenseerinud eratellimused hoonete valdkonnas ja kinnisvaraarenduse projektid. Väljaspool Eestit teenitud müügitulu osakaal kasvas 38%ni ning kinnisvaraarenduse oma 28%ni.
    Merko Ehituse juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 90% eelmise aasta kasumist ehk 9 miljonit eurot, mis on 0,51 eurot aktsia kohta. Möödunud aastal maksti eelnevate perioodide kasumist dividendiks 0,41 eurot ühe aktsia kohta ja vähendati aktsiakapitali 0,23 eurot ühe aktsia kohta.
    „Oleme teinud ettepaneku maksta aktsionäridele dividende üle meie 50–70%se sihttaseme, kuna näeme, et Balti ehitusturul on tellimused jätkuvalt madalseisus, hinnad all ja ka korteriturul on pakkumine suurenemas ning sellises turuolukorras on kasumlikkuse parandamine keeruline,“ sõnas Trink.
    Kinnisvaraarendus edeneb
    Trink märkis praeguse olukorra kohta, et arvestades riiklike tellimuste madalseisu, kus nende osakaal lepingute portfellis on langenud alla 20%, keskendub Merko jätkuvalt projekteerimis- ja ehituslepingute pakkumisele eratellijatele, sealhulgas rahvusvahelistele ettevõtetele. "Suutsime eelmisel aastal meie lepingute portfelli seisu tervikuna tugevdada, seda eelkõige Eestis, kuhu lisandus märkimisväärseid tellimusi veel ka viimases kvartalis. Lätis ei õnnestunud viimasel paaril aastal töös olnud suurobjektidega võrreldavas mahus lepinguid sõlmida, ent oleme Läti turul jätkuvalt aktiivsed,“ lisas Merko juht.
    Eestis on Tringi sõnul ehitustellimuste maht selgelt vähenenud inseneriehituses, mistõttu on Merko juba koosseise vähendanud välisvõrkude valdkonnas. Samas on kontserni töötajate koguarv kasvanud, seda just Leedus lisandunud töötajate arvel.
    "Müügitulu oleme hoidnud mullusel tasemel eeskätt üldehituse ja korteriarenduse valdkonna toel. Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on kasvanud 54%, moodustades 28% kontserni müügitulust," sõnas Trink ning lisas, et 2015. aastal investeeriti uutesse ja töös olevatesse arendusprojektidesse 42 miljonit eurot ning investeeringutega jätkatakse ka 2016. aastal.
    Korterite müük kasvas
    Ettevõtte 12 kuu brutomarginaal oli 9,1% ja puhaskasumimarginaal 4%. 2015. aasta kasum enne makse oli 11,7 miljonit ning neljandas kvartalis 4,7 miljonit eurot.
    Mullu müüs kontsern 403 korterit kogumaksumusega 61 miljonit eurot, võrreldes 2014. aastal müüdud 395 korteri ja 39 miljoni euroga (käibemaksuta). Neljandas kvartalis müüdi 155 korterit kogumaksumusega 19 miljonit eurot (käibemaksuta).
    Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös Hiltoni hotelli ehitus, T1 kaubanduskeskuse ja Öpiku Maja projekteerimis- ja ehitustööd, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine ning Lennujaama trammiliini projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd. Neljandas kvartalis valmis Lätis Liepaja kontserdimaja ja Dzintaru 28 kortermajad, Leedus Šilute tuulepargi vundamendid ning Nordbalt Klaipeda jaam.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Otsustavate naiste TOP: kõrgepalgalisest ametnikust vaikiva suurärimehe tütardeni
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.
Sel nädalal ilmunud Otsustajate TOPi esisajast leiab vaid kuus naist ja neistki vaid üks oli valmis Äripäevaga rääkima.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.