Šveitsi mure: mida teha 750 miljardi dollariga?

Keskpank jätkab investeerimist välisturgudele ja -varadesse: märtsi lõpuks oli pank investeerinud 2,8 miljardi dollarit Apple'i aktsiatesse.

Mullu teenis keskpank investeerimisega 24,5 miljardit dollarit, mis tegi 3000 dollarit kasumit elaniku kohta. Mõne majandusteadlase ja seadusandja arvates aga peaks pank rohkem investeerima koduturule.

Šveitsi keskpank pole ainus kasumlik keskpank. Ameerika Föderaalreserv teenis mullu võlakirjadesse investeerimisega ligi 100 miljardit dollarit. Samuti teeninvad kasumit eurotsooni keskpangad, kuid suurem osa tulust suunatakse riigireservidesse.

Šveitsi seadus lubab kuni 2020. aastani keskpangal välja jagada kuni 2 miljardi franki aastas. Kaks tosinat riigi parlamendisaadikut aga soovivad vastu võtta seaduseelnõu, et osa välisturgudesse investeerivast rahast eraldataks uude fondi ning investeeringute sihtkohaks saaks Šveits - et toetada riigi majanduskasvu ja arengut. Praegu investeerib keskpank ainult välisturgudel.

Šveitsi keskpank saab suure osa raha välismaalastelt, kes soovivad Šveitsis turvaliselt oma vara ja sularaha hoiustada. Seetõttu prindib ja müüb keskpank franke, et valuuta väärtus ei tugevneks. Tagajärjeks on see, et Šveitsil on hulk välisvarasid, mille riik on omandanud peaaegu tasuta.  

Seaduseelnõu jõustumise võimalused on paraku väikesed, sest keskpank on idee suhtes skeptiline ning soovib jätta varad enda käsutusse. Liiati, kui keskpank üritaks müüa aktsiad ja võlakirju, et tekitada lisa uue fondi jaoks, tõuseks frangi vahetuskurss. See oleks aga vastupidine efekt sellele, mida keskpank teha üritab – vältida frangi tugevnemist.

Šveitsi keskpanga andmetel on 68% investeeritud valitsusvõlakirjadesse, 20% aktsiatesse ning 12% muud tüüpi võlakirjadesse. Tänavu esimesel poolaastal teenis keskpank 1,2 miljardit franki kasumit. Summa oli oodatust väiksem tugevnenud euro ja nõrgenenud dollari tõttu.

The Wall Street Journali andmetel on keskpank investeerinud 2,7 miljardit dollarit Apple'i aktsiatesse, 1,8 miljardit Alphabeti, 1,7 miljardit Microsofti, 1,3 miljardit nii Amazoni, Exxon Mobili kui ka Johnson & Johnsonisse, ning 1,2 miljardit Faceobooki.