Passiivse investeerimise mõju aktsiaturgudele

08. oktoober 2017, 00:01
New Yorgi börs.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171008/BORS/171009775/AR/0/AR-171009775.jpg

Passiivse strateegiaga investeerimistooted, eriti börsil kaubeldavad fondid mõjutavad aktsiaturge märkimisväärselt. Seda mõju ei pruugi tavainvestorid märgata, teatas investeerimispank Goldman Sachs.

„Passiivsete investeeringute suurenemise üks ootamatu mõju seisneb selles, et aktsiate likviidsus võib olla väga erinev, isegi, kui nende fundamentaalnäitajad on sarnased,“ kirjutasid Goldmani analüütikud eesotsas strateegia Katherine Fogerteyga klientidele saadetud kirjas.

Passiivsed investeerimistooted annavad investoritele võimaluse omada mõne indeksi kõiki aktsiaid korraga – näiteks väiksema turuväärtusega koosneva Russell 2000 ettevõtteid. See on vastupidine aktiivselt juhitud fondidele, kus portfellihaldur valib aktsiaid eraldi. Järjest rohkem investoreid on otsustanud aktiivsete fondide asemel valida passiivsed. Peamisi põhjuseid on kaks – teenustasud on madalamad ning ajalooliselt on neil ka parem tootlus. Morningstari andmetel voolas passiivsetesse fondidesse 2016. aastal 428,7 miljardit dollarit. Aktiivsetest fondidest voolas samal ajal välja 285,2 miljardit dollarit. Taoline trend on kestnud juba pea 10 aastat.

Raha voolab fondide kaudu S&P 500 indeksisse

Aktsiaindeksitel põhinevad fondid on olnud üldiselt populaarsed, eriti suur nõudlus on S&P 500 indeksit järgivate fondide järele. FactSeti andmetest selgub, et kõigist börsil kaubeldavate fondide (ETF) globaaletest varadest on seitsmendik investeeritud just nõnda, et need jälgiks S&P 500 käekäiku.

Selle tulemusel omavad ETFid nüüd keskmiselt 17 protsenti kõigist S&P 500 ettevõtetest, selgub Goldmani andmetest. Tõsi, täpseid andmeid ei teata ning tegemist on ligikaudse hinnanguga.

Ainuüksi Vanguardil on lausa 468 ettevõttes vähemalt 5protsendiline osalus, mis on ka S&P 500 indeksis, selgub Wall Street Journali juunikuisest raportist. Veel 2005. aastal ületas 5protsendi piiri vaid kolm börsifirmat.

Börsifirmade põhinäitajate tähtsus kahaneb

Indeksfondide müümine ja ostmine tähendab, et samal ajal ostetakse või müüakse kõiki indeksi ettevõtteid korraga. „Järjest vähem investeeritakse ettevõtetesse fundamentaalnäitajate põhjal,“ kirjutas Goldman. „Passiivsed investorid kauplevad aktsiatega teistel põhjustel kui aktiivsed investorid. Ka kauplemissagedus on erinev. Passiivsed fondid teevad oma ostu- ja müügiotsuseid üleüldiste fondi rahavoogude ja rebalansseerimise põhjal, mitte konkreetse ettevõtte fundamentaalnäitajate põhjal.“

Investeerimispank on välja arvutanud, et keskmise S&P 500 ettevõtte aktsiate osakaal, mille puhul tehakse ostu- ja müügiotsuseid fundamentaalnäitajate põhjal, on langenud 77protsendini. Veel kümnend tagasi oli vastav protsent 95.

Eelkõige kardetakse seda, kuidas pasiivne investeerimine mõjutab hindade kujunemist (price discovery) börsil ning likviidsust. Septembri alguses kirjutasid UBSi anaüütikud, et taolised väited on „ekslikud“. Ettevõtte analüütikud tõid väja, et passiivsed fondid moodustavad 46 protsenti kõigist ETFide ja investeerimisfondide (mutual funds) varadest, aga terve maailma aktsiaturgude väärtust arvestades on osakaal vaid 8 protsenti.

Suured kartused pole õigustatud

„Kui investeerimismaastikul oleks ainult ETFid ja investeerimisfondid, siis oleks praegune tähelepanu õigustatud,“ kirjutasid nad. „Investeerimismaastik on aga palju laiem kui ainult ETFid ja investeerimisfondid. Olemas on ka riskifondid, eraldi juhitud kontod ning portfellid, mida haldavad institutsionaalsed investorid ja kodumajapidamised. Need peaks samuti analüüsi kaasama.“

Sellegi poolest oleneb faktori mõju eelkõige sellest, milline on vaadeldav aktsia, sest „passiivse osaluse suurus erineb isegi sektorite siseselt“. Näiteks energiafirma ONEOKi aktsiatest on 30 protsenti passiivsete investorite käes. Nende konkurendi Kinder Morgani puhul on aga vastav protsent kolm korda väiksem. See mõjutab isegi suuremaid ettevõtteid – näiteks pooled Wal-Marti aktsiatest on ettevõtte insaiderite või passiivsete fondide käes.

Mõjutab volatiilsust

Kui suur osa aktsiatest on passiivsete fondide ja insaiderite käes, siis võib börsifirma volatiilsus teatud ajal olla suurem. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et aktsiahind hakkab järjest enam sõltuma sellest, kui palju passiivsed investorid oma raha fondi investeerivad või seda sealt välja viivad.

Näiteks võib tuua ettevõtte Legget & Platti, mis on paljude dividendiaktsiatele suunatud ETFide üheks komponendiks. „Kui investorite meeleolu muutub või LEG muudab oma dividendipoliitikat, siis ETF võib oma investeeringuid muuta või rebalansseerida, mis võib LEGi mõjutada rohkem kui teisi sama sektori ettevõtteid,“ kirjutasid UBSi analüütikud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2017, 00:04
Otsi:

Ava täpsem otsing