Aasta ärimeheks valiti naine!

12. detsember 2017, 06:00
Juhtkiri
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171212/OPINION01/171219953/AR/0/Juhtkiri.jpg

Kui Äripäev peaks aasta ärimehe tiitli nimetuse ära muutma, siis sellise pealkirjaga uudist enam teha ei saaks. Ja kui kõik ausalt ära rääkida, siis ei tule sellise pealkirjaga uudist seegi kord, sest nominentide seas lihtsalt ei olnud ainsamatki naist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Milles siis asi? Miks ei jõua naised äri kõrgliigasse? Või valib Äripäev aasta ärimeest nimme selle pärast, et naised püüne peale ei pääseks?

Kõik on tegelikult lihtsamast lihtsam. Äripäev valiks naise aasta ärimeheks suurima hea meelega, aga mitte selle pärast, et ta on naine. Eesti naisettevõtjate seas on suurepäraseid ja vägagi lootustandvaid tegijaid, aga seni on valiku tegemise kriteeriumitele paremini vastanud meesettevõtjad, seda eriti ja peamiselt tehingu mahu ja mõju poolest.

Selgi aastal annab Äripäev välja aasta ärimehe tiitli, mitte mõne teise.
Aga tuleval aastal lubame me teile, armsad lugejad, et mõtleme koos teiega põhjalikult järele, kas ehk aasta ärimehe tiitel mitte ajast ja arust pole. Tollal, kui me seda tiitlit välja andma hakkasime, tundus ärimehe sõna igati neutraalne, kuid – tõele au andes – ei mõeldud siis veel ka kuigi tõsiselt selle peale, et tiitli võiks saada naine. Aga ajad on muutunud ja meie Äripäevas oleme valmis muutma koos nendega, kui see tundub mõistlik ja põhjendatud.

Keel ei põlga ärimeest

Ärimehe sõna on tegelikult neutraalne siiamaani. Eesti keel on selles mõttes kummaline: nimisõnadel ei ole sugusid, kuid samas on täiesti normaalne rääkida ärimehest, esimehest ja ametimehest, samas aga näiteks ämmaemandast ja medõest, kuigi medõde või ämmaemand võib otse loomulikult olla ka mees ning kõiksugu esimeeste ja ametimeeste seas võib naisi vabalt olla rohkemgi kui mehi – oleneb valdkonnast.

Nii see lihtsalt eesti keeli on – ja kui keegi tunnetab seda seksismina, siis pole tal ilmselt filoloogilisi teadmisi. Eesti keeles on ka neeger täiesti neutraalne sõna – lausa hoolimata sellest, et inglise keeles enam ammugi nõnda ei ole.

Loomulikult tekib küsimus, kas ei peaks siis eesti keel ennast poliit- ja soolisvõrdõiguslikust korrektsusest nakatada laskma ja muutuma? Ehk peaksime rääkima näiteks äriinimestest või äriisikutest või veel kellestki kolmandast? Nõudma ehk ämmaemanda kõrvale ämmaisandat – või viimati lausa äiaisandat? Siit on muidugi ainult sammuke kogu arutlust absurdi keerava nõudmiseni, et hakaku mehed juba sünnitama kah. Neegri-sõna tundlikkuse asjus ingliskeelses maailmas võiks arusaadavasti igaüks kursis olla ja maast madalast lastelegi teatavaks teha – aga kas eesti keel ise peaks sõna suhtes allergiliseks muutuma? Vaevalt.

Niisiis, sel aastal annab Äripäev ikkagi välja aasta ärimehe tiitli. Mis on tiitli nimi tuleval aastal, sõltub suuresti ka sellest, mida arvate teie, head lugejad. Üks on igatahes kindel: sookvoote aasta ärimehe valimistel ei tule, sest neid ei poolda me mitte üheski valdkonnas (kui keegi tahab neid kangesti katseteada, siis olge head, proovige ära poliitikas). Ka ei luba me, et hakkame kõva häälega naistele ärimaailmas mingeid eeliseid nõudma. Ettevõtjad on ettevõtjad, nõnda nagu poliitikud on poliitikud ja kirjanikud on kirjanikud. Sõnakese nais- lisamist mis tahes elukutse ette võiks vältida samamoodi nagu mees-eesliidet.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. December 2017, 15:59

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing