Üüriinvestori abimees: kuidas hakata kinnisvarasse investeerima?
Kui vanasti olid tüdruku parimad sõbrad teemandid, siis nüüd on selleks kinnisvara, meenutas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark ühe vanema daami tõdemust. See trend ei kehti üksnes tüdrukute puhul.
Kinnisvaraeksperdid kinnitavad, et viimastel aastatel on korteri ostmine välja üürimise eesmärgil saanud väga populaarseks. Pealinna on rajatud kortermaju, mis ongi peamiselt turundatud just üüriinvestorite huve silmas pidades. Rääkimata tavalistest kortermajadest, kuhu inimesed ostavad korteri eesmärgiga see kohe välja üürida.
Toompark tõdes, et üüriinvestorid on saanud populaarseks just viimastel aastatel. Miks? Ühelt poolt on investeeringud kinnisvarasse muutunud väga populaarseks: inimestel on raha, ent alternatiivseid võimalusi, kuhu krõbisevat paigutada, pole just ülemäära palju. Lisaks räägitakse viimastel aastatel palju jagamismajandusest ja Airbnb populaarsus mängib kindlasti suurt osa selles, miks üüriinvestoreid juurde on tekkinud: nõnda võib head tulu teenida.
Trend üürituru kasuks
Mõistagi võiks küsida, miks on üüriinvestorite tekkega nii kaua läinud. Kui silmas pidada üüriinvestoritele mõeldud toodete teket, siis on Toomparki sõnul asi näiteks selles, et eluruumidele on klientidel siiski omad nõuded: päike peaks aknast sisse piiluma ning inimeste liikuvat eluviisi arvestades on ka parkimiskoha olemasolu vajalik. See kõik omakorda piirab seda, kuhu saab maja ehitada.
1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter tõdes, et üüriinvestorite teket ja populaarsust võib selgitada ka sellega, et üldine majandustsükkel on jõudnud sinnamaale, kus paljudel inimestel ei ole võimalust või soovi korterit osta. Vahter selgitas, et inimesed ei saa pankadelt enam väga lihtsalt laenu ning korteri ostuks vaja minevat raha pole just väga kerge kokku saada. Kui arvestada, et omafinantseering jääb pankade puhul 15–20% juurde, on tegu üsna kopsaka summaga, mida kokku koguda.
Väikekorteritele suur nõudlus
Toompark hindas, et uusarendustesse kortereid ostvatest inimestest nii 10–20% on üüriinvestorid. Vanemate majade puhul on osakaal väiksem, nii 5–15%. Samas on seda näitajat hinnata väga raske, kuna kinnisvaramüüjad või maaklerid üldjuhul ei küsi, miks korter ostetakse. Samuti võivad otsused pärast tehingut muutuda.
Üüriinvestori peamine huviala on väikekorterid, milles üks-kaks tuba. Vahter märkis, et ta teab juhuseid, kus korteri suurus on olnud alla 10 ruutmeetri ja ka sellele on olnud suur nõudlus. Üldjuhul eelistatakse väikest korterit seetõttu, et see polegi mõeldud päris oma koduks, ütles Toompark. Need on mõeldud inimestele, kes alles otsivad oma kohta elus või hoopiski vanemale põlvkonnale, kes eelistabki elada kompaktsel ning väikesel pinnal. Demograafilisi trende vaadates on selge, et ka leibkonnad muutuvad aina väiksemaks ning seegi on põhjus, miks inimesed pisikesi kortereid eelistavad.
Vahter tõdes, et Eesti kinnisvaraturul näib juba olevat üsnagi hea tervise juures üüriturg, mis tähendab, et see võiks anda võimaluse investoritele uue võimaliku äri tekkeks. Terveid korterelamuid veel märkimisväärsel hulgal väljaüürimiseks ei ehitata, ent sellisel ideel võiks pikas plaanis jumet olla.
Osale arutelus