ÄP: Tallinna börs vajab vedurit

Eilne Äripäev kirjutas, et Tallinna aktsiaturg on sisuliselt varjusurmas. Selle käive oli eelmisel aastal enam kui 15 aastase börsiajaloo madalaim. Äripäeva hinnangul on Eesti majandusarengu huvides börsi elavdamine ning selle veduriks peavad eelkõige saama riigiettevõtted.

Nõiaring. Hinnanguliselt võiks Tallinna börs olla mahult 10 korda ja tehingute arvult 40 korda suurem, kuid ta on sattunud justkui nõiaringi. Välisraha ei hakka riiki voolama enne kui kohalikud turule investeerivad. Piltlikult öeldes ei tule keegi sohu, kus isegi maaomanik oma jalga ei tõsta. Vaja on kindlat jalgealust. Samas on Eesti investorite võimalused investeerida tugevalt kammitsetud ühelt poolt atraktiivsete ettevõtete puudumisega ja teiselt poolt ka näiteks pensionifondide piirangutega. Olukorra teeb hullemaks, seda nii sisuliselt kui ka märgiliselt, et riiklikud ettevõtted hoiduvad Tallinna börsist. Nii on Eesti Energia ja Elering hankinud vahendeid peamiselt Londoni börsilt.

Vaja on vedurit. Väljapääsmatus olukorras on tarvis välist impulssi. Just riigifirmadel võikski siin olla kandev roll. Eesti Energia, Tallinna Sadama ja Eleringi börsile viimisest on räägitud kaua, kuid tulemusteta. Nimetatud ettevõtete börsile viimine oleks kasulik, sest lisaks börsi elavdamisele, kaasneb mitu positiivset mõju. Nii avaneks ka Eesti väikeinvestoritel soodsamad võimalused kohalikele ettevõtetele kas raha laenates (võlakirjad) või sinna investeerides (aktsiad) tulu teenida.

Jah, ka praegu on see mõne teise börsi kaudu võimalik, kuid Tallinnas oleks see hulga lähedasem. Ühtlasi oleks riigifirmade börsile tulekul tugev mainekujunduslik efekt, sest teeks riigifirmad märksa lähedasemaks ja kohalikel avaneks vahetu võimalus nende tegemistes kaasa rääkida.  Potentsiaalselt muudab börsireeglitele allumine ka ettevõte läbipaistvamaks, mis oluliselt vähendab ohtu langeda poliitilistesse tõmbetuultesse ja muudab seeläbi riigifirmad tõhusamaks. Ning muidugi meelitaks see investoreid pigem Eestisse, selmet neid võõrsilt otsida.

 

Autor: 1185-aripaev