Kommentaar: Investorsuhetes käia veel ülipikk tee

Üks börsiettevõte teatas uhkusega, et nad on parandanud kohta. Panime nõukogu liikmete pildid koduleheküljele, oli üheks edenemise põhjuseks.

Kuid kas me ei ole hindamisega olukorras, kui me aiateivaste ilu oskame suurepäraselt hinnata, kuid ei märka, et aias on puudu tervete aiavahede jagu aialõike? Ma ei mõista, kuidas osa Eesti börsiettevõtteid ei suuda või ei taha aasta alguses avaldada kuupäevaliselt, millel tulevad kvartalitulemused. Kas tõesti ei saa ettevõtete juhid öelda raamatupidamisele, et kindlateks kuupäevadeks peavad numbrid olema kokku löödud, ning kokku leppida juhatuse liikmetega, millal arutatakse kvartalitulemusi eesmärgiga need kinnitada?

Valdav osa meie börsiettevõtteid ei avalda isegi aasta-, rääkimata kvartali kasumi- ja käibeprognoosi.  Ma ei usu, et ettevõtetes ei koostata ning ei anta kinnitamiseks aasta lõpus tuleva aasta eelarveid. Et ettevõtte juht läheb nõukogu ette jutuga, et ei tea, mis meil käibeks tuleb, kas see kahaneb või kasvab. Tegevuskeskkond on ju nii muutlik. Kas teenime kasumit või tuleb kahjum, ei oska kah prognoosida. Ma ei usu, et ühegi meie börsiettevõtte juht käib ilma numbriteta ettevõtte nõukogu ees.

Kuid kui ettevõtetel on olemas käibe- ja kasumiprognoos, siis miks neid ei avaldata? Miks need peaksid jääma teadmiseks nõukogude liikmetele? Arenenud riikides on tavaline, et ettevõtted avaldavad kvartaliprognoose ja kui tegelikkus erineb oluliselt prognoositust, siis korrigeeritakse neid. Õnneks on ka meil ettevõtteid, kes avaldavad aastaprognoose. Selles vallas on meil investorsuhetes käia ülipikk tee, et investorid saaksid teha teadlikke investeerimisotsuseid.