- OMX Baltic0,22%297,24
- OMX Riga0,33%919,7
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,12%1 219,13
- S&P 500−0,59%6 411,37
- DOW 300,02%44 922,27
- Nasdaq −1,46%21 314,95
- FTSE 1000,26%9 212,97
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,71
- OMX Baltic0,22%297,24
- OMX Riga0,33%919,7
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,12%1 219,13
- S&P 500−0,59%6 411,37
- DOW 300,02%44 922,27
- Nasdaq −1,46%21 314,95
- FTSE 1000,26%9 212,97
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Superkolmapäevaga paar sammu edasi
Vanasõna ütleb, et hobuse võib vee äärde viia, kuid jooma teda sundida ei saa. Pikka aega Euroopa Keskpanka appi hüüdnud Hispaania ja Itaalia ei kiirusta kumbki seda abi vastu võtma, nüüd, kus see abi tõesti saadaval on. Sest abi pole tasuta ja käib au pihta, kirjutab välistoimetaja Sirje Rank.
Parimal juhul oleme selle nädala superkolmapäevaga siiski paar sammu euroala kriisi lahendusele lähemal.
Saksamaa konstitutsioonikohtu otsusega saab nüüd jõustuda euroala alaline päästemehhanism ESM, mis annab raskustes riikidele abilaenu ja aega oma majanduse korda tegemiseks. Koos Euroopa Keskpanga võimendusega on 500 miljardi euro suurune „Euroopa oma IMF“ vägagi toekas plokk ühisraha alusmüüris.
Lisaks tehti esimene samm ühtse pangandusliidu suunas, mis on osa tihedama koostöö kriitilisest miinimumist, mis tagab rahaliidu toimimise. Plaan on viia kõik euroala pangad Euroopa Keskpanga järelevalve alla, et ohjata riskide võtmist, mis võivad ohustada kogu euroala finantssüsteemi.
Ent järelevalve üksi ei taga, et kodanike silmis oleks euro Hispaania pangas niisama kindel kui euro Saksa pangas. Nii vajab pangandusliit ka ühtset hoiuste tagamise süsteemi ehk mingil kujul euroala riikide tagatisfondide liitmist.
Teisalt võib järelevalve ju tuvastada, et üks või teine pank tuleb sulgeda, kuid kui pole selge, kust tuleb raha panga rekapitaliseerimiseks või restruktureerimiseks, on järelevalve üksi hambutu.
Mis tähendab, et olulisemad elemendid pangandusliidust on alles puudu ning raskemad riikide suveräänset otsustamist puudutavad kokkulepped veel sündimata.
Siiski söandavad kommentaatorid juba ettevaatlikult jutuks võtta, et euroala hakkab ehk hullemast üle saama.
Optimismiks annab alust, et kaootiliselt sündinud kriisimeetmetest hakkab terendama tervik. Lühiajalised kriisimeetmed on üha enam kooskõlas kaugema sihiga rahaliit toimima saada ning kindlustada Euroopa jalgealust globaalsel tasandil. Ilmne on, et ELile kümne aasta visiooni koostavad neli presidenti, sh Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, laulavad ühest noodist.
Teine asi on poliitiline reaalsus. Kohalike valimiste eel tõrgub Hispaania peaminister täiendava abiprogrammi kaalumist. Ka Itaalia loodab ilma läbi saada. See ei ole tingimata halb, kuid riskib juhul, kui reformid toppama jäävad, tormi kogu euroalal uuesti üles lõõtsuda.
Samas vana moodi enam jätkata ei saa, ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso kolmapäeval peetud aastakõnes. Euroopa riikidel on aeg realistlikult hinnata oma asendit globaliseeruvas maailmas ning sellest johtuvalt pigem tihedamalt kokku hoida.
Autor: Vilja Kiisler, Sirje Rank
Enimloetud
Viimased uudised
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele