Rahuliku ööune jaoks 10 miljardit. Riigikaitse nelja aasta plaan viib tulejõu senisest kaugemale

Täna avalikustatud kaitseministeeriumi arengukava järgi on järgneval neljal aastal riigikaitse kulud 10 miljardit.

„Meie suurim investeerimisvajadus on tulejõu suurendamine. Tulejõud on see, mis peab väel olemas olema,“ ütles arengukava kohta kaitseminister Hanno Pevkur. Ning lisas, et betooni pannakse raha võimalikult vähe. Laskemoonale kulub aga lausa neljandik lähiaastate investeeringutest.

Kaitsekulude jaotumine:

• Hanked – 37 protsenti

• Laskemoon – 25 protsenti

• Tegevuskulud – 13 protsenti

• Tööjõukulud – 13 protsenti

• Taristu - 5 protsenti

• Kaitseliidule - 3 protsenti

• Luure ja eelhoiatus - 3 protsenti

Arengukava üks prioriteete on õhukaitse tugevdamine, seejuures luuakse eraldi õhukaitsebrigaad ning täiendatakse õhukaitse võimekust. Selleks soetatakse juurde IRIS-T, Piorun kui Mistral laskeseadmeid ning moona. Pevkuri sõnul on nende arenduste eesmärgiks kaitsta kriitilisi objekte ja elanikke, tõrjuda efektiivselt tiibrakettide ja droonidega seotud ohte.

Arengukavas pannakse kuni 150 miljoni euro ulatuses rõhku kaasaegsete võimete, sealhulgas droonide hankimisele.

“Eesti on märkimisväärses koguses juba erinevaid droone nagu BlueSpear laevatõrjerakette, ründedroone hankinud ja uue arengukava kohaselt hangime me neid veel juurde,” lisas Pevkur.

Riigikaitse lähiaastate arengutest kuula pikemalt intervjuust.

Pildil Hanno Pevkur, autor Liis Treimann.