Saade tutvustab uudseid innovaatilisi lahendusi, mille Eesti ettevõtted on kasutusele võtnud ja mis on nende edule tuule tiibadesse puhunud. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti kell 13.
Räägime sellest, kuidas Eesti eraisikud ja ettevõtted saavad hakkama küberohtudega. Ehk juttu tuleb Telia küberturvalisuse uuringust, millest selgus, et teema on endiselt ka alanud aastal väga aktuaalne, sest eelmise aasta jooksul suurenes nende inimeste ja ettevõtete hulk, kes on küberohtudega kokku puutunud.
Lisaks tuleb juttu ettevõtete töötajate küberteadlikkuse erinevusest paberil ja päriselus, laste kaitsmisest internetiohtude eest ning lõpetuseks jagatakse soovitusi, kuidas ettevõtet küberohtude eest kaitsta.
Külas ...
Räägime jätkusuutlikkusest, rohepöördest ja seadmete taaskasutusest tehnoloogiaettevõtetes.
Samuti analüüsime lõppeval aastal ühiskonda enim mõjutanud tehnoloogiasektori sündmuseid. Juttu tuleb ka IT-sektori tööjõu probleemidest, kiibikriisist, küberturvalisusest ning 5G võrkudest ja nende võimalustest.
Külas on Telia ärikliendi üksuse juht Holger Haljand, kes pakub välja kolm lahendust tööjõu probleemi lahendamiseks ning tutvustab trende tehnoloogiamaailmas, millesse ettevõtetel ...
Seekordne saade on salvestatud tehnoloogiakonverentsil Telia Digital Hub. Mängime ette salvestuse IT-juhtide paneelist, milles arutleti tehnoloogia ja IT-süsteemide vananemise ja sellega toimetuleku võimaluste üle.
Arutletakse selle üle, mida teha vananenud IT-süsteemidega ning kas ja kuidas vananemist vältida või protsesse disainida tulevikus nii, et üleminek uuematele tehnoloogiatele oleks sujuvam.
Arutelu modereerib Sunergose arengupartner ja coach Enn Saar ning arutelus osalevad Telia Eesti tehnoloogiadirektor Andre Visse, Eesti riigi tehnoloogiate ...
Räägime sellest, kuidas riik ja erasektor saaksid omavahel rohkem ja paremini koostööd teha. Saatekülalised toovad mitmeid näiteid õnnestunud projektidest Eestist ja lähiriikidest, samuti tuuakse näiteid ohukohtadest kahe sektori koostöös.
Juttu tuleb mobiilsete liikuvusandmete kasutamisest ja rahvusvaheliste ettevõtete kaasamisest Eesti riigi probleemide lahendamisse. Samuti analüüsime, mis läks valesti palju kõneainet pakkunud sotsiaalministeeriumi infosüsteemi SKAIS2 loomisel ning räägime üldisemalt riigihangete ...
Küberkurjategijad suudavad väga hästi tunnetada piiri, kui palju oleksid ettevõtted nõus maksma lunavararünnaku lõpetamise eest, selgus saatest "Tehnoloogiakompass". Keskmiselt on see summa 5% ettevõtte aastasest müügitulust.
Küberturvalisusest tuli saates juttu ajendatult septembri keskel toimunud Põhjamaade ja Baltikumi ühest suurimast küberturvalisuse konverentsist Security Summit. Üritusel esinesid mitmed küberturbeeksperdid, näiteks Nokia endine nõukogu esimees ja Soome küberturbefirma F-Secure asutaja ...
Millist rolli mängib IT ühes tööstusettevõttes? Kas IT on äris kaitserinne, lisandväärtuse pakkuja või midagi muud? Milline on IT-juhi roll tänapäeval?
Nendele küsimustele vastavad saates "Tehnoloogiakompass" tööstusettevõtte Harju Elekter IT-juht Kaarel Allikmäe ning Telia suurklientide üksuse juht Kristjan Kukk. Saadet juhib Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Saates "Tehnoloogiakompass" räägime pilveteenustest, andmekeskustest ning mis uued suunad nende osas puhuvad.
Täpsemalt kõneleme sellest, kui levinud on pilvelahendused ettevõtete seas, mis juhtudel kasutada neid, mis juhtudel mitte ning mis on andmekeskuste äri eripära.
Külas on Telia andmekeskuste ja pilveteenuste juhid Taavi Viilukas ning Erik Janson. Saadet juhib Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
1. juunil täitus 30 aastat ajast, mil Eestis avati esimene mobiilsidevõrk ja rääkima sai hakata mobiiltelefoniga. Täpsemalt sai mobiiliajastu alguse sellega, et Eesti, Soome ja Rootsi ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon (EMT) avas NMT 450 tehnoloogial põhineva mobiilivõrgu. Tegu oli esimese põlvkonna ehk 1G-mobiilivõrguga.
Saates "Tehnoloogiakompass" meenutame, mis arengu on teinud mobiilsidevõrk läbi selle 30 aasta ja kuhu liikuda edasi. Nii uurime, mis mõju on avaldanud side areng erinevate seadmete, sealhulgas mobiiltelefonide, ...
Otsuste tegemisel on võimalik kasutada inimeste liikumismustrite andmeid, kuid seda ei taheta väga teha, rääkis saates "Tehnoloogiakompass" liikuvusekspert Marek Rannala.
Näiteks võiks tema sõnul kasutada andmeid otsuste tegemisel, millist maanteede ehitust vaja läheb ja mida mitte. Seeläbi on võimalik selgeks teha, kui paljud inimesed maanteid kasutavad, miks ning kui suur võit tuleb tegelikult ühest või teisest investeeringust.
Saates "Tehnoloogiakompass" rääkisime pikemalt liikuvusandmetest – mis nad on, kuidas neid ...
Cambridge’i ülikool jagas aasta algul uuringut, mille kohaselt kulub bitcoini kaevandamisele umbes 121 teravatt-tundi elektrit aastas ning see ei tõota väheneda. Seda on rohkem, kui on terve Argentina riigi aastane elektritarbimine ning palju pole puudu Poolast, Rootsist ega Ukrainast. Selle tõttu sattus ka põlu alla elektriautotootja Tesla, kes on reklaaminud ennast kui keskkonda päästev ettevõte, kuid lubades autode eest maksta bitcoinides.
Sarnast mustrit võib märgata ka teistes valdkondades: näiteks huugavad punases üha menukamaks muutunud ...
Jälle oleme kõik kodukontoris, jälle muudab see meie töörütmi. Saates "Tehnoloogiakompass" räägime mitmest päevakajalisest teemast, millest kaugtöö on üks, kuid mitte ainuke.
Näiteks tuleb saates juttu, millest mõtlevad suurettevõtete IT-juhid, millised mured ja rõõmud neil mõtteis on, sealhulgas, milline roll on neil ettevõtete muutuste juhtimises.
Nendest teemadest räägivad Telia IKT teenuste juhtimise grupijuht Alar Kurvits ja küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas. Saatejuht on ...
Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.
Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid.
Just seetõttu räägimegi seekordses "Tehnoloogiakompassi" saates asjade internetist ehk IoT-st ehk terminist, mis on nüüdseks ...
Kuus triljonit dollarit – just nii suureks võib hinnata küberkuritegevusest tingitud kahjusid tänavusel aastal üle maailma. Summad on suured, ründajad agressiivsed ning ründelahendused odavad.
See aga ei tähenda, et ettevõtjad hindaks kõrgelt ohtu sattuda küberkuritegevuse ohvriks – värske uuringu põhjal peab kolmandik Eesti ettevõtetest tõenäoliseks, et rünnak võib tabada ka neid järgneva 12 kuu jooksul. Samas need, keda on varem rünnatud, hindavad seda tõenäosust kaks korda suuremaks. ...
Koroonaviirus on meie nii era- kui ka tööelu pahupidi löönud, seda nii koduses Eestis kui ka laias maailmas. Nii on muutunud harjumuspäraseks olukord, kus tuleb tööle lülituda koduse pudru ja kohvi kõrval, tuhmistades piiri kodu ja töö vahel. Just nimelt kaugtööd võib seetõttu pidada kõige tähtsamaks tehnoloogiatrendiks sel aastal.
Saates "Tehnoloogiakompass" kõneleme, milliseid olulisi muutusi on toonud kaasa nii koroonaviirus kui ka pikaajalised tehnoloogilised arengud inimeste ja ettevõtete eludes. Lühidalt: ...
Saates "Tehnoloogiakompass" kõneleme viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogiast ehk 5G-st.
Mis see on? Mis kasu sellest on? Miks võidavad sellest rohkem ettevõtted kui tavalised inimesed? Mis võiksid olla elulised näited? Kas see kahjustab tervist?
Sellest räägivad Telia 5G programmi juht Margus Krupp ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan professor Gert Jervan. Saatejuht on Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Foto: AFP/Scanpix
Seekord vaatame saates "Tehnoloogiakompass" Eestist kaugemale, täpsemalt Põhjamaadesse.
Mida on meil õppida Rootsist ja Norrast? Milline on sealne tehnoloogiasektor? Mida peaks arvestama sinna tööle minnes?
Sellest räägivad Telia Norra tehnoloogiajuht Kirke Saar ning Telia Eesti ärikliendi üksuse juht Holger Haljand. Saadet juhib Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Foto: AP/Scanpix
Kas lennujaamas tasuks avalikus WiFi-võrgus tööasju ajada? Miks ei tasu vanu operatsioonisüsteeme usaldada? Mida tuleks kaugtöö puhul silmas pidada, et see oleks turvaline ja sa ei muutuks ettevõte silmis tahtmatult Trooja hobuseks? Mis on üldse turvaauk?
Nendest ja paljudest teistest küberturvalisuse teemadest rääkisime saates "Tehnoloogiakompass" Telia turbevaldkonna juhi Aigar Käisiga ja Telia IT-teenuste juhi Kristjan Aljasega.
Saatejuht on Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Foto: Shutterstock
Saates "Tehnoloogiakompass" räägime sellest, kas on endiselt põhjust uhkust tunda teema üle, mis on meie riigi uhkuse allikas olnud viimased 15 aastat ehk kas digiriigi areng on jäänud seisma või jookseb edasi.
Miks on üldse põhjust rääkida küsimuse püstitusest, kas Eesti on endiselt digiriik? Kuhu selles osas riik liigub? Kui palju riik ja erasektor selles vallas koostööd teevad? Sellest räägime digiriigi arengu osakonna juhi Allan Lepiku ja Telia ärikliendi üksuse juhi Holger Haljandiga.
Saatejuht on Priit Pokk.
Saadet ...
Saates "Tehnoloogiakompass" räägime sedapuhku sellisest teemast nagu vigade tegemine ja nagu ikka tehnoloogia kontekstis: milliseid eksimusi tehakse, kas tehtud vead on lihtsalt lohakus või asi, millest on võimalik ka õppida ning milline on Eesti eksimiskultuur.
Saates on külas Telia IT taristu teenuste infrastruktuuri arendusjuht Rain Rebane ja Telia pilve ja IT taristu teenuste arenduse osakonna juht Lauri Mihkelson. Saadet juhib Priit Pokk.
Saadet toetab Telia.
Foto: Shutterstock
Kui uute tehnoloogiatega käib kaasas palju haipi ning ootused käivad tihti ajast ees, siis teistpidi on näiteks nüüdseks märkamatult suur hulk seadmeid ühendatud internetiga ehk asjade internet on hakanud oma elu elama. Sedasi rääkisid saatekülalised saates "Tehnoloogiakompass".
Saates rääkisime mitmest eri teemast: nii asjade internetist, 5G arengutest kui ka pikemalt targa linna temaatikal. Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse ja arendusjuhi Urmo Lehtsaluga rääkisime sellest, millised on põnevad kasutusjuhtumid, sealjuures kui turvaline ...
Kui laialt tarbitav andmete hulk kasvab meeletu tempoga, siis tehnoloogia suudab piisava kiirusega kaasas käia, et kulutatav energiahulk ei kasvaks kõrgustesse, rääkisid saate "Tehnoloogiakompass" külalised.
"Tarbijate poole pealt, nii serverid kui erinevad võrguseadmed, see tehnoloogia areneb väga kiiresti. Serverite poole pealt iga 18 kuu tagant piltlikult salvestusmaht ja arvutusvõimsus kahekordistub. Mõnes valdkonnas võib isegi öelda seda, et tarbimise kasv andmemahtude vaates ei kasva sellise tempoga kui teistpidi tehnoloogia suudab efektiivsemaks ...