Äripäeva saated saatesarjast Tehnoloogiakompass

Räägime keskkonnahoiust ettevõtetes ja täpsemalt andmejalajälje vähendamisest.  

Saates tuuakse näiteid, kuidas keskkonnahoidlikud tegevused on saanud ettevõtetes osaks igapäevasest toimimisest ja kuidas pööratakse tähelepanu andmetega kokkuhoidlikult ringi käimisele. Räägitakse ka andmepõhiste otsuste tegemisest, roheteemade kommunikatsioonist, töövahendite taaskasutusest ja jagamisest ning keskkonnahoiu trendidest uuel aastal.

Külas on Alexela tehnoloogiajuht Tanel Viin (paremal) ja Telia Eesti tegevjuht ...

Räägime pilvetehnoloogiale üleminekust ettevõtetes, ning sellega seotud muredest ja võimalustest.

Juttu tuleb sellest, millele tuleks pilve kolimise eel mõelda, millised on tüüpilisemad vead, mida tehakse ja milliste summadega tuleks igakuiselt pilveteenust kasutades arvestada. Samuti räägitakse avalike ja privaatpilvede erinevustest, turvariskide hajutamisest ning kulude planeerimisest.

G4Si pilve kolimise kogemusest räägib ettevõtte IT-juht Andres Peiker (paremal) ja laiemalt äriklientide ootustest pilveteenusele räägib ...

Põhimõtteliselt iga kord, kui keegi kuskil tummisemalt sõna võtab, saab jälle midagi pihta, rääkis saates „Tehnoloogiakompass“ Telia küberturbe meeskonna juht Martti Kebbinau.

„Praegu on väga turbulentne aeg,“ sõnas Kebbinau. „Näiteks kui peaminister võtab kuskil sõna, siis tegelikult on rünnak kohe platsis."

Saade „Tehnoloogiakompass“ keskendus seekord küberturvalisusele. Mis olukorras on Eesti küberjulgeolek, kuidas on küberrünnakud viimaste kuude jooksul muutunud ...

Räägime riigi, eraettevõtete ja teadusasutuste koostööst. Arutleme selle üle, miks on koostööd vähe ning kes ja mida peaks tegema selle suurendamiseks. Juttu tuleb juba toimivatest koostöönäidetest ja sellest, kuidas need on ettevõtetele kasu toonud.

Külas on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehisintellekti ja küberturbe ekspert Marily Hendrikson (vasakul) ja Telia suurkliendi segmendijuhtimise osakonna juht Margus Vaino (paremal). Saadet juhib Gregor Alaküla. Foto autor: Gregor Alaküla.

Saate põhiteemaks on digitaliseerimine. Saatekülalised räägivad, kuhu ühiskond digitaliseerimise megatrendi tuules tüürib, ning mida on ettevõtetel sellega kaasa minemisest võita.  

Tuuakse mitmeid näiteid digitaliseerimisest nii kaubandus-, logistika- kui ka telekomi valdkondadest. Samuti räägitakse era- ja avaliku sektori koostööst ning selle väljakutsetest digitaliseerimisel.

Külas on äri- ja tarkvaraarenduse ettevõtte Net Groupi tegevjuht Priit Kongo (paremal) ja Telia kliendilahenduste osakonna juht Reimo ...

Räägime asjade interneti ehk IoT valdkonna trendidest ja andmete kauglugemise võimalustest.

Juttu tuleb sellest, kuidas andmed tarku linnu kujundavad ja milliseid muutusi võib 5G arengu tõttu linnades peagi näha. Samuti räägitakse sellest, kuidas ettevõtted on erinevaid IoT ja andmete kauglugemise lahendusi oma protsessides ja teenustes kasutanud.

Külas on Telia IOT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko. Saadet juhib Gregor Alaküla.

Foto: Gregor Alaküla.

Räägime IT-sektori väljakutsetest ning puudutame töötajatele puuduse ja järelkasvu põhjuseid, räägime kaugtööst ning teistest trendidest IT-maastikul.

Saatekülalised räägivad, kuidas on spetsialistide puudus mõjutanud SEB Eestit ja Teliat, mis on jäänud töötajatel puudumise tõttu tegemata ning kus paikneb põhiprobleem. Räägitakse ka sellest, kas kaugtöö peletab uusi kandidaate eemale või on konkurentsieeliseks ning millised on IT-inimeste värbamise edulood.

Külas ...

Räägime 5G praktilistest võimalustest, paljuräägitud sageduslubade jagamisest ja sellest, mida täna ning tulevikus 5G abil teha on võimalik.

Külalised räägivad huvitavatest 5G abil töötavatest lahendustest meil ja võõrsil, tutvustavad enda tulevikuvisiooni, millest ei puudu ka isesõitvad autod ning jagavad vaadet sellest, millistes valdkondades on lähiaastatel oodata suurt arengut.

Külas on Telia tehnoloogiajuht Andre Visse (paremal) ja Ericsson Eesti juhatuse liige Erki Kõiv (vasakul). Saadet juhib Gregor ...

Räägime toimepidevusplaanidest ja sellest, kuidas ettevõttes võimalikult kiiresti taastada endine töökorraldus pärast katkestusi ja küberrünnakuid.

Juttu tuleb sellest, kuidas selliseid olukordi ennetada ja milliste muredega ettevõtjad enim toimepidevusplaanide tegemisel abi vajavad.

Samuti jagavad saatekülalised soovitusi väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele heade toimepidevusplaanide tegemiseks. Samuti räägivad nad, mida on väikestest kriisidest Telias ja Alexelas õpitud ning kas ja kuidas toimepidevusplaanid ...

Räägime tehnika taaskasutamisest keskkonnahoiu eesmärgil. Arutleme, millised on trendid seadmete kasutamisel, ehk kui kaua telefone ja arvuteid kasutatakse ning kui populaarne on Eesti ettevõtjate seas seadmepargi rentimine.

Mõtiskleme, kas rendimudelile üleminek on tehnoloogiasektoris ka laiem ja pöördumatu trend ning millised on teise ja kolmanda ringi seadmete eelised uute ees. Saatekülalised annavad praktilist nõu neile, kes soovivad oma vanad seadmed annetada sõjapõgenikele või lihtsalt anda teisele ringile. 

Külas on ...

Räägime taas küberturvalisusest, sest seoses küberohtude- ja rünnakutega Ukrainas ja Venemaal on teema taas igapäevaselt fookuses. 

Uurime, millised küberrünnakud on toimunud Ukrainas ja Venemaal, ning millised rünnakud võiksid ka sõja käiku mõjutada. Samuti räägime sellest, milline on küberjulgeoleku olukord Eestis praegu. Saate teises pooles tuletame igapäevaselt arvutit kasutavatele inimestele meelde mõned põhitõed, kuidas ennast küberohtude eest kaitsta.

Räägime kaheastmelise ...

Teeme juttu asjade interneti ehk IoT lahendustest ja nende kasutamisest Tallinna linnas. Räägime sellest, milliseid andmeid linn kogub ja miks, ning sellest, mis on 5G roll nendes arendustes. Samuti räägivad külalised sellest, kuidas anda andmetele tähendus.

Räägime ka sellest, millises valdkonnas on IoT potentsiaal veel kasutamata ning trendidest asjade interneti maailmas. Saate lõpus jagatakse ka soovitusi, kuidas muuta koduses võrgus olevad seadmed turvalisemaks.

Külas on Telia IOT valdkonna juht Vjatšeslav Antipenko (paremal) ja Tallinna ...

Räägime sellest, kuidas Eesti eraisikud ja ettevõtted saavad hakkama küberohtudega. Ehk juttu tuleb Telia küberturvalisuse uuringust, millest selgus, et teema on endiselt ka alanud aastal väga aktuaalne, sest eelmise aasta jooksul suurenes nende inimeste ja ettevõtete hulk, kes on küberohtudega kokku puutunud.

Lisaks tuleb juttu ettevõtete töötajate küberteadlikkuse erinevusest paberil ja päriselus, laste kaitsmisest internetiohtude eest ning lõpetuseks jagatakse soovitusi, kuidas ettevõtet küberohtude eest kaitsta.  

Külas ...

Räägime jätkusuutlikkusest, rohepöördest ja seadmete taaskasutusest tehnoloogiaettevõtetes.

Samuti analüüsime lõppeval aastal ühiskonda enim mõjutanud tehnoloogiasektori sündmuseid. Juttu tuleb ka IT-sektori tööjõu probleemidest, kiibikriisist, küberturvalisusest ning 5G võrkudest ja nende võimalustest.

Külas on Telia ärikliendi üksuse juht Holger Haljand, kes pakub välja kolm lahendust tööjõu probleemi lahendamiseks ning tutvustab trende tehnoloogiamaailmas, millesse ettevõtetel ...

Seekordne saade on salvestatud tehnoloogiakonverentsil Telia Digital Hub. Mängime ette salvestuse IT-juhtide paneelist, milles arutleti tehnoloogia ja IT-süsteemide vananemise ja sellega toimetuleku võimaluste üle. 

Arutletakse selle üle, mida teha vananenud IT-süsteemidega ning kas ja kuidas vananemist vältida või protsesse disainida tulevikus nii, et üleminek uuematele tehnoloogiatele oleks sujuvam. 

Arutelu modereerib Sunergose arengupartner ja coach Enn Saar ning arutelus osalevad Telia Eesti tehnoloogiadirektor Andre Visse, Eesti riigi tehnoloogiate ...

Räägime sellest, kuidas riik ja erasektor saaksid omavahel rohkem ja paremini koostööd teha. Saatekülalised toovad mitmeid näiteid õnnestunud projektidest Eestist ja lähiriikidest, samuti tuuakse näiteid ohukohtadest kahe sektori koostöös.

Juttu tuleb mobiilsete liikuvusandmete kasutamisest ja rahvusvaheliste ettevõtete kaasamisest Eesti riigi probleemide lahendamisse. Samuti analüüsime, mis läks valesti palju kõneainet pakkunud sotsiaalministeeriumi infosüsteemi SKAIS2 loomisel ning räägime üldisemalt riigihangete ...

Küberkurjategijad suudavad väga hästi tunnetada piiri, kui palju oleksid ettevõtted nõus maksma lunavararünnaku lõpetamise eest, selgus saatest "Tehnoloogiakompass". Keskmiselt on see summa 5% ettevõtte aastasest müügitulust.

Küberturvalisusest tuli saates juttu ajendatult septembri keskel toimunud Põhjamaade ja Baltikumi ühest suurimast küberturvalisuse konverentsist Security Summit. Üritusel esinesid mitmed küberturbeeksperdid, näiteks Nokia endine nõukogu esimees ja Soome küberturbefirma F-Secure asutaja ...

Millist rolli mängib IT ühes tööstusettevõttes? Kas IT on äris kaitserinne, lisandväärtuse pakkuja või midagi muud? Milline on IT-juhi roll tänapäeval? 

Nendele küsimustele vastavad saates "Tehnoloogiakompass" tööstusettevõtte Harju Elekter IT-juht Kaarel Allikmäe ning Telia suurklientide üksuse juht Kristjan Kukk. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Saates "Tehnoloogiakompass" räägime pilveteenustest, andmekeskustest ning mis uued suunad nende osas puhuvad.

Täpsemalt kõneleme sellest, kui levinud on pilvelahendused ettevõtete seas, mis juhtudel kasutada neid, mis juhtudel mitte ning mis on andmekeskuste äri eripära.

Külas on Telia andmekeskuste ja pilveteenuste juhid Taavi Viilukas ning Erik Janson. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

1. juunil täitus 30 aastat ajast, mil Eestis avati esimene mobiilsidevõrk ja rääkima sai hakata mobiiltelefoniga. Täpsemalt sai mobiiliajastu alguse sellega, et Eesti, Soome ja Rootsi ühisettevõte Eesti Mobiiltelefon (EMT) avas NMT 450 tehnoloogial põhineva mobiilivõrgu. Tegu oli esimese põlvkonna ehk 1G-mobiilivõrguga.

Saates "Tehnoloogiakompass" meenutame, mis arengu on teinud mobiilsidevõrk läbi selle 30 aasta ja kuhu liikuda edasi. Nii uurime, mis mõju on avaldanud side areng erinevate seadmete, sealhulgas mobiiltelefonide, ...

Otsuste tegemisel on võimalik kasutada inimeste liikumismustrite andmeid, kuid seda ei taheta väga teha, rääkis saates "Tehnoloogiakompass" liikuvusekspert Marek Rannala.

Näiteks võiks tema sõnul kasutada andmeid otsuste tegemisel, millist maanteede ehitust vaja läheb ja mida mitte. Seeläbi on võimalik selgeks teha, kui paljud inimesed maanteid kasutavad, miks ning kui suur võit tuleb tegelikult ühest või teisest investeeringust.

Saates "Tehnoloogiakompass" rääkisime pikemalt liikuvusandmetest – mis nad on, kuidas neid ...

Cambridge’i ülikool jagas aasta algul uuringut, mille kohaselt kulub bitcoini kaevandamisele umbes 121 teravatt-tundi elektrit aastas ning see ei tõota väheneda. Seda on rohkem, kui on terve Argentina riigi aastane elektritarbimine ning palju pole puudu Poolast, Rootsist ega Ukrainast. Selle tõttu sattus ka põlu alla elektriautotootja Tesla, kes on reklaaminud ennast kui keskkonda päästev ettevõte, kuid lubades autode eest maksta bitcoinides.

Sarnast mustrit võib märgata ka teistes valdkondades: näiteks huugavad punases üha menukamaks muutunud ...

Jälle oleme kõik kodukontoris, jälle muudab see meie töörütmi. Saates "Tehnoloogiakompass" räägime mitmest päevakajalisest teemast, millest kaugtöö on üks, kuid mitte ainuke.

Näiteks tuleb saates juttu, millest mõtlevad suurettevõtete IT-juhid, millised mured ja rõõmud neil mõtteis on, sealhulgas, milline roll on neil ettevõtete muutuste juhtimises.

Nendest teemadest räägivad Telia IKT teenuste juhtimise grupijuht Alar Kurvits ja küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas. Saatejuht on ...

Nutikas röster võib olla rohkem asi moe pärast kui kasulik tarbeese, kuid paljusid asju on siiski mõttekas internetiga ühendada.

Kui tavainimese jaoks pakub asjade internet eelkõige mugavust, siis äriliselt võib rakendust ning väärtust leida rohkematel viisidel: näiteks võivad kogutud andmed näidata seda, mida silm ei näe ning seetõttu on võimalik teha paremaid otsuseid.

Just seetõttu räägimegi seekordses "Tehnoloogiakompassi" saates asjade internetist ehk IoT-st ehk terminist, mis on nüüdseks ...

Kuus triljonit dollarit – just nii suureks võib hinnata küberkuritegevusest tingitud kahjusid tänavusel aastal üle maailma. Summad on suured, ründajad agressiivsed ning ründelahendused odavad.

See aga ei tähenda, et ettevõtjad hindaks kõrgelt ohtu sattuda küberkuritegevuse ohvriks – värske uuringu põhjal peab kolmandik Eesti ettevõtetest tõenäoliseks, et rünnak võib tabada ka neid järgneva 12 kuu jooksul. Samas need, keda on varem rünnatud, hindavad seda tõenäosust kaks korda suuremaks. ...

Koroonaviirus on meie nii era- kui ka tööelu pahupidi löönud, seda nii koduses Eestis kui ka laias maailmas. Nii on muutunud harjumuspäraseks olukord, kus tuleb tööle lülituda koduse pudru ja kohvi kõrval, tuhmistades piiri kodu ja töö vahel. Just nimelt kaugtööd võib seetõttu pidada kõige tähtsamaks tehnoloogiatrendiks sel aastal.

Saates "Tehnoloogiakompass" kõneleme, milliseid olulisi muutusi on toonud kaasa nii koroonaviirus kui ka pikaajalised tehnoloogilised arengud inimeste ja ettevõtete eludes. Lühidalt: ...

Saates "Tehnoloogiakompass" kõneleme viienda põlvkonna mobiilside tehnoloogiast ehk 5G-st.

Mis see on? Mis kasu sellest on? Miks võidavad sellest rohkem ettevõtted kui tavalised inimesed? Mis võiksid olla elulised näited? Kas see kahjustab tervist?

Sellest räägivad Telia 5G programmi juht Margus Krupp ning TalTechi IT-teaduskonna dekaan professor Gert Jervan. Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Foto: AFP/Scanpix

Seekord vaatame saates "Tehnoloogiakompass" Eestist kaugemale, täpsemalt Põhjamaadesse. 

Mida on meil õppida Rootsist ja Norrast? Milline on sealne tehnoloogiasektor? Mida peaks arvestama sinna tööle minnes? 

Sellest räägivad Telia Norra tehnoloogiajuht Kirke Saar ning Telia Eesti ärikliendi üksuse juht Holger Haljand. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Foto: AP/Scanpix

Kas lennujaamas tasuks avalikus WiFi-võrgus tööasju ajada? Miks ei tasu vanu operatsioonisüsteeme usaldada? Mida tuleks kaugtöö puhul silmas pidada, et see oleks turvaline ja sa ei muutuks ettevõte silmis tahtmatult Trooja hobuseks? Mis on üldse turvaauk?

Nendest ja paljudest teistest küberturvalisuse teemadest rääkisime saates "Tehnoloogiakompass" Telia turbevaldkonna juhi Aigar Käisiga ja Telia IT-teenuste juhi Kristjan Aljasega.

Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Foto: Shutterstock

Saates "Tehnoloogiakompass" räägime sellest, kas on endiselt põhjust uhkust tunda teema üle, mis on meie riigi uhkuse allikas olnud viimased 15 aastat ehk kas digiriigi areng on jäänud seisma või jookseb edasi.

Miks on üldse põhjust rääkida küsimuse püstitusest, kas Eesti on endiselt digiriik? Kuhu selles osas riik liigub? Kui palju riik ja erasektor selles vallas koostööd teevad? Sellest räägime digiriigi arengu osakonna juhi Allan Lepiku ja Telia ärikliendi üksuse juhi Holger Haljandiga.

Saatejuht on Priit Pokk.

Saadet ...

Saates "Tehnoloogiakompass" räägime sedapuhku sellisest teemast nagu vigade tegemine ja nagu ikka tehnoloogia kontekstis: milliseid eksimusi tehakse, kas tehtud vead on lihtsalt lohakus või asi, millest on võimalik ka õppida ning milline on Eesti eksimiskultuur.

Saates on külas Telia IT taristu teenuste infrastruktuuri arendusjuht Rain Rebane ja Telia pilve ja IT taristu teenuste arenduse osakonna juht Lauri Mihkelson. Saadet juhib Priit Pokk.

Saadet toetab Telia.

Foto: Shutterstock

Kui uute tehnoloogiatega käib kaasas palju haipi ning ootused käivad tihti ajast ees, siis teistpidi on näiteks nüüdseks märkamatult suur hulk seadmeid ühendatud internetiga ehk asjade internet on hakanud oma elu elama. Sedasi rääkisid saatekülalised saates "Tehnoloogiakompass".

Saates rääkisime mitmest eri teemast: nii asjade internetist, 5G arengutest kui ka pikemalt targa linna temaatikal. Telia tehnoloogiajuhi Andre Visse ja arendusjuhi Urmo Lehtsaluga rääkisime sellest, millised on põnevad kasutusjuhtumid, sealjuures kui turvaline ...

Kui laialt tarbitav andmete hulk kasvab meeletu tempoga, siis tehnoloogia suudab piisava kiirusega kaasas käia, et kulutatav energiahulk ei kasvaks kõrgustesse, rääkisid saate "Tehnoloogiakompass" külalised.

"Tarbijate poole pealt, nii serverid kui erinevad võrguseadmed, see tehnoloogia areneb väga kiiresti. Serverite poole pealt iga 18 kuu tagant piltlikult salvestusmaht ja arvutusvõimsus kahekordistub. Mõnes valdkonnas võib isegi öelda seda, et tarbimise kasv andmemahtude vaates ei kasva sellise tempoga kui teistpidi tehnoloogia suudab efektiivsemaks ...