Raha, maksud ja kodakondsus: kuidas toetakse idufirmasid Baltimaades ja Ukrainas?

Eestit kutsutakse IT-inimeste paradiisiks maa peal. Tõepoolest, Eesti on esimene riik maailmas, kus kogu asjaajamine on 100% digitaliseeritud ning kes käivitas riiklikud programmid IT-spetsialistide toetamiseks, isegi siis kui nad on välismaalased. Miks tuuakse idufirmasid erinevatest riikidest Eestisse?

„Paljud IT-spetsialistid toovad oma iduettevõtted Eestisse tänu e-residentsuse programmile. Programm võimaldab välismaalastel asutada ettevõte Eestis. Üksnes ettevõtjad Ukrainast, kus RIA.com Marketplaces teeb edukat äri, on asutanud 1110 ettevõtet ja on selles arvestuses e-residentide seas esimesel kohal. E-residentsuse on omandanud üle 74 000 inimese üle kogu maailma”, räägib Artem Umanets RIA.com Marketplaces’ist.

„Teiseks, Eesti meelitab idufirmasid tänu viisade väljastamise programmile. Teenus Startup Estonia on mõeldud nii ettevõtete omanikele kui ka töötajatele. On võimalik saada viisat 3 kuni 12 kuuks ja mõned saavad ajutise elamisloa viieks aastaks. On olemas ka riiklikud programmid, mis toetavad idufirmasid – näiteks EAS. Alustatavatele ettevõtjatele meeldib ka see, et meie riigis kehtib tulumaksuvabastus ning tegutseb arvukalt inkubaatoreid ja kiirendeid. Kuid riik võiks välja töötada rohkem soodsaid tingimusi IT-ettevõtjatele. Või paljud valivad Eesti asemel Läti.“

Läti IT-sektor on viimastel aastatel kõvasti kasvanud. IT-töötajate keskmine palk on jõudnud Eesti tasemele. Kuidas Läti meelitab IT-spetsialiste?

„Lätti kolinud IT-ettevõtjad toovad oma idufirmad peamiselt Riiga. Siin pole keeleprobleeme, kuna elanikkond räägib kolme keelt. Ja korterite üürihinnad on kaks korda odavamad kui Tallinnas,” räägib Artem Umanets, RIA.com Marketplaces OÜ juhatuse liige.

„Euroopa Regionaalarengu Fond ja Läti riigiasutus ALTUM toetavad idufirmasid jagades selleks projektiraha. Samuti väärib mainimist 2017. aastal vastu võetud seadus, mis hõlbustab alustavatel ettevõtetel riigi toetuse saamist”.

Artemi sõnul on idufirmade Lätti kolimisel suureks abiks Läti Investeeringute ja Arengu Agentuur ja Läti startup-ettevõtjate assotsiatsioon.

„Läti pidevalt töötab noorte IT-ettevõtete tingimuste parandamise nimel. Idufirmadel on võimalik saada 0% tulumaksumäär töötajate palkadele ja fikseeritud sotsiaalmaks määraga 301 eurot, mis on mitu korda madalam kui makstakse tavaliselt,” räägib Artem.

„Lisaks subsideerib riik töötajaid ja katab 45% palgamaksetest. See sai võimalikuks tänu selle aasta septembris vastu võetud idufirmade toetamise seaduse muudatustele. Ja loomulikult oluline roll on ka startup-viisadel, mis väljastatakse kiirkorras kolmeks aastaks. Muide, kui olukord Valgevenes hakkas ebastabiilseks muutuma, siis said paljud sealsed iduettevõtted pakkumise Lätti kolida. Nii Läti sai endale mitukümmend uut IT-ettevõtet”.

2017. aasta alguses võttis Leedu kasutusele startup-viisad. See viisa lubab EL-ist väljaspool asutatud ettevõtetel tegutseda Leedus üldistel tingimustel. Selle tulemusena on sajad ettevõtted valinud Leedu oma äri tegemiseks ja arendamiseks.

„Leedus saavad iduettevõtted toetust sellistelt asutustelt nagu Invest Lithuania ja Enterprise Lithuania. Esimene asutus teeb koostööd juba väljakujunenud ettevõtetega. Ja teine toetab alustavaid ettevõtteid. Lisaks on startup-ettevõtjatel võimalik osaleda Startup Visa Lithuania programmis. See programm annab IT-spetsialistidele ja nende pereliikmetele võimaluse saada üheaastase elamisloa vaid 15 päevaga, registreerides ennast lihtsustatud korras. Pärast Leetu investeerimist on võimalik saad alaline elamisluba või isegi Leedu kodakondsus. Paljud ettevõtjad otsustavad kolida Leetu tänu siinsetele üüri- ja kinnisvarahindadele, mis on palju odavamad kui Põhjamaades. Ja loomulikult, arvestatakse ka madalate maksudega idufirmade jaoks”, räägib Artem Umanets.

„Leedus võib iduettevõte saada toetust ja isegi esimesi investeeringuid. Kuid enamasti huvitab riiki see, et iduettevõtjad valiksid Leedu stardiplatvormiks Euroopa ja teistele turgudele sisenemisel.”

Enne piiride sulgemist koroonaviiruse pandeemia tõttu otsisid Ukraina idufirmad toetust peamiselt välismaal. Kuid reisimine teistesse riikidesse on nüüd piiratud ja toetust tuleb otsida kodumaal.

„Praegu Ukraina IT-sektoris on hõivatud umbes 200 000 töötajat. Paljud töötavad välismaa ettevõtetes. Vaatamata sellele pole Ukraina iduettevõtlus kuhugi kadunud ja areneb,” räägib Artem Umanets.

„Riik asutas eelmisel aastal Ukraina iduettevõtjate fondi. Fond toetab ainult noori ettevõtteid, mis on asutatud Ukrainas. Toetuse määr on 25 000 kuni 75 000 dollarit, mida saab kasutada töötajate palkamiseks, koolitamiseks ja uue tehnika soetamiseks. Kuid sellest ei piisa ja eraldatud raha ei jagu kõigile. Seetõttu tasub Baltimaade investoritel pöörata rohkem tähelepanu Ukraina iduettevõtetele.”

Tasub lisada, et olukord riikliku toetamisega Ukrainas on siiski raskem kui Baltimaades. Iduettevõtted ei saa siin maksusoodustust. Kuid on olemas üks väga huvitav elamisloa seadus.

„Iga aasta määrab Ukraina valitsus välismaa IT-spetsialistide sisserände piirarvu. 2020. aastal oli kvoodi suurus 5000 inimest. Inimene võib saada endale ja enda perele ajutise elamisloa kümneks aastaks. Sellisel juhul ei pea ta pikendama elamisluba iga aasta. Samuti ei ole inimene seotud konkreetse ettevõtte või töökohaga.”