• OMX Baltic0,3%319,66
  • OMX Riga0,32%974,39
  • OMX Tallinn0,2%2 234,1
  • OMX Vilnius0,26%1 510,14
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 100−1,07%10 765,22
  • Nikkei 225−0,62%64 916,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic0,3%319,66
  • OMX Riga0,32%974,39
  • OMX Tallinn0,2%2 234,1
  • OMX Vilnius0,26%1 510,14
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 100−1,07%10 765,22
  • Nikkei 225−0,62%64 916,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,78
Meelelahutussektori ettevõtete palga TOPi esimesel viiel kohal on hasartmängude korraldajad. Kõigi viie firma töötajate keskmine palk oli mullu üle 2700 euro.
Eesti meistrivõistlused jalgpallis.

Seotud lood

TOP
  • 14.10.19, 10:31
Ehitusfirmade palga TOP: suured käärid tasude vahel
Eesti ehitusfirmade keskmise palga võrdlusest hakkavad silma suured käärid. Esikohal asuva ettevõtte keskmine töötasu kuus oli mullu 6596 eurot. Edetabeli lõpus asuvates firmades on keskmine kuutasu alla 400 euro.
TOP
  • 14.10.19, 13:27
Kaubanduse parim palgamaksja kaupleb viljaga
Täiendatud
Kaubandusfirmadest maksab kõige kõrgemat palka vilja vahendav CM Tallinn, kus mullu oli 12 töötaja keskmine tasu 7877 eurot kuus. Aasta varem oli keskmine brutotasu ettevõttes 6724 eurot kuus.
TOP
  • 14.10.19, 14:54
Hariduse kõrgeim keskmine palk oli 4235 eurot
Täiendatud
Haridus- ja teadusasutustest on kõige kõrgemalt tasustatud E-Riigi Akadeemia SA töötajad, kus keskmine kuutasu oli mullu 4235 eurot.
TOP
  • 14.10.19, 17:31
Ehitusmaterjalitootjate palga TOPi võitis 10 töötajaga firma
Täiendatud
Ehitusmaterjalitootjate seas maksis mullu oma kümnele töötajale kõige kõrgemat palka Astel Modular, kus käive töötaja kohta oli 1,5 miljonit eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.26, 11:50
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele