• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,62
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,62
Meelelahutussektori ettevõtete palga TOPi esimesel viiel kohal on hasartmängude korraldajad. Kõigi viie firma töötajate keskmine palk oli mullu üle 2700 euro.
Eesti meistrivõistlused jalgpallis.

Seotud lood

TOP
  • 14.10.19, 10:31
Ehitusfirmade palga TOP: suured käärid tasude vahel
Eesti ehitusfirmade keskmise palga võrdlusest hakkavad silma suured käärid. Esikohal asuva ettevõtte keskmine töötasu kuus oli mullu 6596 eurot. Edetabeli lõpus asuvates firmades on keskmine kuutasu alla 400 euro.
TOP
  • 14.10.19, 13:27
Kaubanduse parim palgamaksja kaupleb viljaga
Täiendatud
Kaubandusfirmadest maksab kõige kõrgemat palka vilja vahendav CM Tallinn, kus mullu oli 12 töötaja keskmine tasu 7877 eurot kuus. Aasta varem oli keskmine brutotasu ettevõttes 6724 eurot kuus.
TOP
  • 14.10.19, 14:54
Hariduse kõrgeim keskmine palk oli 4235 eurot
Täiendatud
Haridus- ja teadusasutustest on kõige kõrgemalt tasustatud E-Riigi Akadeemia SA töötajad, kus keskmine kuutasu oli mullu 4235 eurot.
TOP
  • 14.10.19, 17:31
Ehitusmaterjalitootjate palga TOPi võitis 10 töötajaga firma
Täiendatud
Ehitusmaterjalitootjate seas maksis mullu oma kümnele töötajale kõige kõrgemat palka Astel Modular, kus käive töötaja kohta oli 1,5 miljonit eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 14.09.26, 06:00
Kliimamuutused muudavad vihmavee linnade kõige väärtuslikumaks ressursiks
Viimaste aastate suvised paduvihmad on näidanud, et Eesti linnade sademeveesüsteemid ei tule äärmuslike ilmastikuoludega alati toime. Üha sagedamini ujutavad lühikese aja jooksul maha sadanud vihmad üle tänavaid, ristmikke ja hoove, samal ajal kui pikematel kuivaperioodidel tuleb haljastust kasta joogiveega. See paneb omavalitsused otsima lahendusi, mis aitaksid vihmavett senisest nutikamalt koguda ja kasutada.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele