Venemaa on kavandanud suuri ehitustöid

Tähtsaimaks peetakse korteriehituse, ehitamise edasiarendamise, energia kokkuhoiu ja linnade ning asustatad alade ootamatute loodusnähtuste ja tehniliste protsesside eest kaitsemise programmi.

Kõige kiirem on korterite ehitamisega. Valitsus kiitis programmi heaks 1993. aastal ning selle käigus püütakse ületada korteriehituse madalseis; parandada korterite taset omandivormide, rahastusvahendite ja ehitustehnika muutuste abil; lõpetada korteriehitamise monopol ja reorganiseerida ehitusmaterjalitööstus.

Kortereid on Venemaal 2,8 mld m². Korteriehitus ja selle hooldamine annab tööd 13% tööjõulisest elanikkonnast. 1987. aastaga võrreldes on korteriehitus peaaegu poole võrra vähenenud. 11 miljonit peret või üksikut inimest jagavad kellegagi korterit või elavad ühiselamutes. 17 miljonil inimesel on elaniku kohta vähem kui 5 m² elamispinda. Üle 2 miljoni elab lagunenud või ajutistes elamutes. Üle 10 miljoni pere ehk 40 miljonit inimest on parema korteri saamise järjekorras. Venemaal on sadu tuhandeid turvapaiga taotlejaid, kellel pole kuskil elada. Terav probleem on korterite leidmine Euroopast äratoodud ja reservi arvatud sõduritele.

Korteriehitusel on kasutatud rohkesti betoonpaneele. Üle poole viimaste aastate jooksul ehitatud kortermajadest on ehitatud paneelidest. Kogu ehitusest moodustavad betoonpaneelmajad 33 protsenti, linnades isegi 41protsenti.

Korteriehitamise majanduslikuks toetamiseks tehakse arhitektuuris ja linnaplaneerimises mitmeid muudatusi. Betoonpaneelide kasutamiselt kavatsetakse siirduda kohalikele materjalidele, nagu puu, telliskivi, plaadid, metall ja metsatööstuse jääkidest valmistatud materjalid. Selle arvelt kavatsetakse märgatavalt raha kokku hoida.

Ehituse arenguprogrammide järgi eelistatakse edaspidi eelkõige väikestele kruntidele ehitatavaid madalaid mõnekorruselisi elamuid. Vaid suurtel linnaterritooriumitel on kõrghoonete ehitamine põhjendatud.

Korterite finantseerimine pole alati võimalik vaid valitsuse rahast, vaid selleks on vaja ka erainvesteeringuid. Samas on vaja meelitada riiki ka välisinvesteeringuid. Venemaa on saanud maailmapangalt 800 miljoni dollari suuruse laenu. Seda on kasutatud uutes projektides ja muudatuste läbiviimiseks korteritootmises.

Venemaa ehitusmaterjalitööstuses on toimumas tugev murrang. Ehitamise arendamise programmis toetatakse tootliku, ressursse säästva tehnoloogia arengut ja muudatusi, mida on vaja teha kvaliteedi parandamiseks. Programmi kuulub muu hulgas betoonpaneeltööstuse kaasajastamine, ehitamise ökoloogiliste teguritega arvestamine ja tõhusam energiasäästmine. Viimati mainitu on tõusnud väga tähtsaks küsimuseks, sest siiani on energiat selle madala hinna tõttu nii ehituses kui ka igapäevaelus pillavalt kasutatud.

Venemaa ehitusministeeriumi teadus-tehniliste muudatustena on loodud mitmed spetsiifilised instituudid, nagu vundamentide, tehnilise kontrolli uurimisinstituut, ehitusdetailide keskuurimisinstituut ja teised organisatsioonid.

Venemaa ehitusuurimist on läbimas struktuurimuutused, mis on seotud uude majandussüsteemi siirdumisega. 1993. aastal loodi Venemaa arhitektuuri ja ehitusteaduste akadeemia, mis sai endale vastutuse põhiuuringute teostamisel.

Hiljuti loodud väikeste teadusasutuste kõrvale on moodustatud ka mõningaid suuri föderatsiooni tasemel teaduskeskusi, et koondada jõud kasutuskõlblike ehitiste ja nende kindlusega seotud teooriate, betooni- ja teraseteooriate arendamiseks, samuti maa-aluste rajatiste ehitamise uurimiseks.

Uurimiskeskused kinnitavad riikliku ehitustegevuse reeglid, arendavad uusi standardeid, annavad testimistõendeid ning viivad läbi teadusik-tehnilisi projekte.