29. mai 1996
Jaga lugu:

Milliseks hindate sõlmitud vabakaubanduslepingut?

Läti on olnud alati selle vastu, et põllumajandustoodangule kehtestataks vaba turg. Ma ei oska vastata ega prognoosida, kas meie seim on nõus põllumajandustoodete vabakaubanduslepingut üldse ratifitseerima. Vähemalt kaks parteid, kes praegu valitsuskoalitsiooni kuuluvad, on selgelt selle lepingu vastu. Nii et kuigi taoline leping on tervitatav, ei saa ma jagada eestlaste optimismi.

Põhiprobleem Läti jaoks on see, et meil on põllumajandusproduktide omahind kõrgem kui Leedus. Ja kuna me omame ühist, peaaegu viiesaja kilomeetri pikkust piiri, tekib olukord, kus piiriäärsete rajoonide kauplused täidetakse odava Leedu toodanguga. Sellest kujuneks tugev hoop Läti põllumeestele. Kuna enamik Läti põllumehi elab naturaalmajanduses, tarbides seda, mida ise toodavad, siis nemad ei võida vabakaubandusest midagi. See on kindlasti asja kõige negatiivsem pool.

Positiivselt poolelt võib välja tuua, et vabakaubandusest võidavad tarbijad, kes saavad osta odavamalt toiduaineid.

Vilniuses parafeeritud põllumajandustoodangu vabakaubandusleping on Eesti jaoks väga soodne leping.

Kui siiamaani Eesti põllumajandustoodetele ja toidukaupadele rakendasid nii Läti kui Leedu küllalt kõrgeid tolle, siis nüüd kaovad selle lepingu jõustumisel tollid ära. Põllumajandussaadusi ja toidukaupu võib eksportida ilma tollipiiranguteta.

Samas on lepingu üle veel vara rõõmustada, enne kui see pole tegelikkuses jõustunud. Me ei saa ju ennustada, kuidas hakatakse sellesse lepingusse suhtuma Leedus ja Lätis.

Mõningane kartus, et näiteks Leedu võiks oma odavate kaupadega ennast meie turul pärast lepingut maksma panna, ei ole eriti põhjendatud. Ta võiks seda ka praegu teha. Sellesse olukorda ei too leping mingeid muudatusi.

Lepingu jõustumise kohta ei tahaks midagi ennustada, aga selge on, et kogu see protseduur võtab aega ja enne novembrit-detsembrit reaalselt selle vilju maitsta ei saa, kui need viljad üldse kunagi tulevad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum