Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vallavaene ärgu ikka kippugu tehast erastama

    Imelik asi on Eesti erasta-tud ettevõtetega. Alles oli aeg, mil ettevõtted kuulusid riigile ja vähekenegi Milton Friedmanni lugenud inimesed õhkasid nende erastamise järele. Erastatud neist enamik nüüd on, kuid paljud on jäänud samasugusteks vaesteks sotsialismitontideks, nagu nad varemgi olid. Dvigatel, Marlekor, Flora, Baltika, Marat on ebaõnnestujate rea eredamad näited, riburada järgnevad väiksemad ettevõtted.
    Iseloomulik on neile kahjum, erastamisega kaasa tulnud võlad, seisev tootmine ning krooniline vajadus riigi laenuraha järele. Mainor Trend ja Eesti tuleviku-uuringute instituut väidavad oma uurimustes, et kahjumis on umbes 35 protsenti ehk kolmandik erastatud ettevõtetest.
    Õnneks pole kõigi erastatud ettevõtete puhul pilt samavõrd trööstitu. Kreenholm, Norma, Eesti Telefon, Rakvere lihatööstus, Kalev ning paljud teised on erastamisvalud edukalt üle elanud ning oma turupositsiooni kindlustanud nii Eestis kui piiri taga. Need ettevõtted uuendavad oma tootmist ja parandavad töötajaskonna kvaliteeti, palgates paremaid spetsialiste ja vallandades suurtele riigimanufaktuuridele sotsialismi pärandina osaks jäänud tuhandepealisi käsitööliste hulki. Edukust ei taga ettevõttele mitte erastaja prominentsus ja head sõprussuhted riigimeestega, vaid tema paks rahakott, millega peaks soovitavalt käima kaasas hulk hästifunktsioneerivat hallollust.
    Erastajate rahatus on peapõhjus, miks paljud riigiettevõtted kohe pärast erastamist hauaplatsi järele lõhnama hakkavad. Eesti riik on võimaldanud erastajal tasuda poole ettevõtte maksumusest EVPdes, st paberite eest, millel tagatiseks õhk. Tulemuseks on tihti omanik, kellel puudub raha ettevõtte uuendamiseks ja kasumisse viimiseks. Kui raha pole, hakkab värske erastaja närviliselt visklema. Ta mangub valitsuselt laenu ja nõuab kaitsetolle.
    Arusaamatuks jääb siinko-hal see, millele mõtlesid riigi otsuselangetajad, kui nad praktiliselt tasuta erastamisvõimaluse poolt hääletasid? Kas võis taolise otsustuse taga olla üksnes pime viha rahakate välisinvestorite vastu, kartus, et nad Eesti majanduse üle liiga suure võimu saavutavad? Või oli hoopis tegemist riigi sooviga suurettevõtete hädad enda kaelast kiiresti kellegi teise õlule veeretada?
    Mõlemad motiivid viitavad otsustajate viletsale meeletervisele. Need Eesti endised riigiettevõtted, kes on saanud enda taha mõne korraliku välismaise investori, arenevad kiirelt. Lootus saada nn kerge erastamisega ettevõtluse muredest lahti on aga riigil täiesti luhtunud, sest erastajad on hakanud riigile nõudmisi esitama rohkem kui kunagi varem.
    Sageli loobub saamatu erastaja üleüldse mingi rõhu panemisest tootmistegevusele ja püüab hoida ettevõtet üleval selle kinnisvara müügist ja rentimisest.
    Erastatud ettevõtete olukord riigi abiga ei parane. See, et senine riigiettevõte muutub erastamise järel varjatud riigiettevõtteks, pole probleemi lahendus. Aitab pankrot või piisavalt rahaka ja teovõimsa uue omaniku leidmine. Muul juhul on ettevõte tarbetu.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.