Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vallavaene ärgu ikka kippugu tehast erastama

    Imelik asi on Eesti erasta-tud ettevõtetega. Alles oli aeg, mil ettevõtted kuulusid riigile ja vähekenegi Milton Friedmanni lugenud inimesed õhkasid nende erastamise järele. Erastatud neist enamik nüüd on, kuid paljud on jäänud samasugusteks vaesteks sotsialismitontideks, nagu nad varemgi olid. Dvigatel, Marlekor, Flora, Baltika, Marat on ebaõnnestujate rea eredamad näited, riburada järgnevad väiksemad ettevõtted.
    Iseloomulik on neile kahjum, erastamisega kaasa tulnud võlad, seisev tootmine ning krooniline vajadus riigi laenuraha järele. Mainor Trend ja Eesti tuleviku-uuringute instituut väidavad oma uurimustes, et kahjumis on umbes 35 protsenti ehk kolmandik erastatud ettevõtetest.
    Õnneks pole kõigi erastatud ettevõtete puhul pilt samavõrd trööstitu. Kreenholm, Norma, Eesti Telefon, Rakvere lihatööstus, Kalev ning paljud teised on erastamisvalud edukalt üle elanud ning oma turupositsiooni kindlustanud nii Eestis kui piiri taga. Need ettevõtted uuendavad oma tootmist ja parandavad töötajaskonna kvaliteeti, palgates paremaid spetsialiste ja vallandades suurtele riigimanufaktuuridele sotsialismi pärandina osaks jäänud tuhandepealisi käsitööliste hulki. Edukust ei taga ettevõttele mitte erastaja prominentsus ja head sõprussuhted riigimeestega, vaid tema paks rahakott, millega peaks soovitavalt käima kaasas hulk hästifunktsioneerivat hallollust.
    Erastajate rahatus on peapõhjus, miks paljud riigiettevõtted kohe pärast erastamist hauaplatsi järele lõhnama hakkavad. Eesti riik on võimaldanud erastajal tasuda poole ettevõtte maksumusest EVPdes, st paberite eest, millel tagatiseks õhk. Tulemuseks on tihti omanik, kellel puudub raha ettevõtte uuendamiseks ja kasumisse viimiseks. Kui raha pole, hakkab värske erastaja närviliselt visklema. Ta mangub valitsuselt laenu ja nõuab kaitsetolle.
    Arusaamatuks jääb siinko-hal see, millele mõtlesid riigi otsuselangetajad, kui nad praktiliselt tasuta erastamisvõimaluse poolt hääletasid? Kas võis taolise otsustuse taga olla üksnes pime viha rahakate välisinvestorite vastu, kartus, et nad Eesti majanduse üle liiga suure võimu saavutavad? Või oli hoopis tegemist riigi sooviga suurettevõtete hädad enda kaelast kiiresti kellegi teise õlule veeretada?
    Mõlemad motiivid viitavad otsustajate viletsale meeletervisele. Need Eesti endised riigiettevõtted, kes on saanud enda taha mõne korraliku välismaise investori, arenevad kiirelt. Lootus saada nn kerge erastamisega ettevõtluse muredest lahti on aga riigil täiesti luhtunud, sest erastajad on hakanud riigile nõudmisi esitama rohkem kui kunagi varem.
    Sageli loobub saamatu erastaja üleüldse mingi rõhu panemisest tootmistegevusele ja püüab hoida ettevõtet üleval selle kinnisvara müügist ja rentimisest.
    Erastatud ettevõtete olukord riigi abiga ei parane. See, et senine riigiettevõte muutub erastamise järel varjatud riigiettevõtteks, pole probleemi lahendus. Aitab pankrot või piisavalt rahaka ja teovõimsa uue omaniku leidmine. Muul juhul on ettevõte tarbetu.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.