• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prantsusmaal süveneb sotsiaalsüsteemi defitsiit

    Prantsusmaa sotsiaalkindlustussüsteem, mis tugineb palgafondilt võetavatel maksudel tervishoiu, pensionide ja peretoetuste finantseerimisel, jääb äsja avaldatud uute hinnagute kohaselt käesoleval aastal 48,6 miljardi frangiga defitsiiti, ületades kolm korda valitsuse prognoositud 17 miljonit franki.
    Raporti alusel on defitsiidi peapõhjus sotsiaalkindlustusmaksete alanemine, kuna olukord tööturul ei ole paranenud. Palgasaajate arv ei ole aasta esimeses kvartalis sugugi tõusnud, tööpuudus on endiselt 12 protsendi tasemel. Oodatust aeglasem tulude kasv kaotab peaminister Alain Juppé poolt eelmisel aastal kehtestatud kulupiirangute positiivse mõju.
    Sotsiaalkindlustuse selleaastane 50 miljardi frangini küündiv puudujääk õõnestab peaminister Alain Juppé usaldusväärsust, kes lubas pool aastat tagasi viia defitsiidi kulude otsustava kärpimise abil 17 miljardile.
    Prantsusmaa sotsiaalkindlustuse ja eriti tervisekindlustussüsteemi defitsiit paisus ajavahemikus 1993--1995 110 miljardi frangini. Peaminister Juppé otsustas mullu aastaid Prantsusmaa riigieelarve defitsiiti koormanud paise kõrvaldada ning teatas, et võtab käsile sotsiaalkindlustussüsteemi põhjaliku uuendamise.
    Põhiliste abinõudena kavandati kokkuhoiu tõhustamist ning kontrolli suurendamist arstide ja haiglate kulutuste üle.
    Nimetatud plaan vallandas aasta lõpul kolm nädalat väldanud avaliku sektori streigi, mistõttu Juppél tuli piirduda vaid uuenduste osalise elluviimisega.
    Äsja avaldatud hinnangutest nähtub aga, et säästud ei ole andnud olulisi tulemusi.
    Mitteametlike arvestuste kohaselt suureneb sotsiaalkindlustuse defitsiit ka järgmisel aastal, mis tähendab riigivõla suurenemist senises tempos. Sellistel tingimustel ei suuda Prantsusmaa majandus rahuldada Maastrichti lepingu nõudeid. REUTER-KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.