Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Prantsusmaal süveneb sotsiaalsüsteemi defitsiit
Prantsusmaa sotsiaalkindlustussüsteem, mis tugineb palgafondilt võetavatel maksudel tervishoiu, pensionide ja peretoetuste finantseerimisel, jääb äsja avaldatud uute hinnagute kohaselt käesoleval aastal 48,6 miljardi frangiga defitsiiti, ületades kolm korda valitsuse prognoositud 17 miljonit franki.
Raporti alusel on defitsiidi peapõhjus sotsiaalkindlustusmaksete alanemine, kuna olukord tööturul ei ole paranenud. Palgasaajate arv ei ole aasta esimeses kvartalis sugugi tõusnud, tööpuudus on endiselt 12 protsendi tasemel. Oodatust aeglasem tulude kasv kaotab peaminister Alain Juppé poolt eelmisel aastal kehtestatud kulupiirangute positiivse mõju.
Sotsiaalkindlustuse selleaastane 50 miljardi frangini küündiv puudujääk õõnestab peaminister Alain Juppé usaldusväärsust, kes lubas pool aastat tagasi viia defitsiidi kulude otsustava kärpimise abil 17 miljardile.
Prantsusmaa sotsiaalkindlustuse ja eriti tervisekindlustussüsteemi defitsiit paisus ajavahemikus 1993--1995 110 miljardi frangini. Peaminister Juppé otsustas mullu aastaid Prantsusmaa riigieelarve defitsiiti koormanud paise kõrvaldada ning teatas, et võtab käsile sotsiaalkindlustussüsteemi põhjaliku uuendamise.
Põhiliste abinõudena kavandati kokkuhoiu tõhustamist ning kontrolli suurendamist arstide ja haiglate kulutuste üle.
Nimetatud plaan vallandas aasta lõpul kolm nädalat väldanud avaliku sektori streigi, mistõttu Juppél tuli piirduda vaid uuenduste osalise elluviimisega.
Äsja avaldatud hinnangutest nähtub aga, et säästud ei ole andnud olulisi tulemusi.
Mitteametlike arvestuste kohaselt suureneb sotsiaalkindlustuse defitsiit ka järgmisel aastal, mis tähendab riigivõla suurenemist senises tempos. Sellistel tingimustel ei suuda Prantsusmaa majandus rahuldada Maastrichti lepingu nõudeid. REUTER-KL