Eesti Pangal nõrk lobby

Eesti iseseisvusaja üheks suuremaks müüdiks on Eesti Pank ja tema edukus. Teadmine, et Eesti raha- ja pangapoliitika on suutnud paari aastaga tugevalt edasi areneda ajal, mil teistes Ida-Euroopa rahandussüsteemides vaeveldakse suurtes raskustes, annab eestlaste eneseväärikustundele tugevat lisa. Viimased teated Eesti Pangast kinnitavad, et positiivsel pangandusmüüdil on jätkuvalt jumet.

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti sõnul oli keskpanga eelmise aasta kasum viimaste aastate rekordiline -- 83,6 miljonit krooni. See on eriti hea uudis terve kevade Eesti Panga ümber möllanud poliitiliste kirgede taustal. Suure kära ja maameeste saatel Eesti Panka kontrollima läinud riigikontroll pole siiamaani ühegi paljastusega päevavalgele tulnud. Skandaalseid lugusid sellest, kuidas Siim Kallas mitukümmend miljonit krooni oma taskusse kantis, pole ajakirjanduse veergudelt seni lugeda olnud.

Äripäeva arvates on hea tulemuse saavutamisel mänginud peamist rolli eelkõige keskpanga jäik ja sihikindel panganduspoliitika ning oskus siinseid kommertspanku ohjata. Eesti Pank suutis tuua Eesti pangasüsteemi elujõulisena läbi 1992.--1994. aasta panganduskriisi ning maitseb nüüd selle manöövri magusaid vilju. Keskpangal pole viimasel ajal olnud vajadust toetada pankrotistumise äärel olevaid kommertspanku. See on hoidnud suurel hulgal vahendeid Eesti Panga enda arenguks. Üsna tuntav on keskpanga poliitikas kurss sellele, et nõrgemad kommertspangad, kelle tulevikku võivad ähvardada majanduslikud kataklüsmid, püütakse liita mõne tugevama kommertspangaga.

Hea on ka see, et Eesti Pank ei laskunud end pangakriiside ajal populismist kaasa tõmmata ega tormanud ummisjalu tagasi maksma kaotatud arveid neile, kes piltlikult öeldes varisevate kommertspankade rusude alla jäid. Hoiatavaks näiteks on Leedu, mille sotsialistlik valitsus tõttas seda tegema. Tulemuseks on suured raskused pangandussüsteemi möödunudaastase kriisi järel normaalsesse seisu viimisel ja edasisel arendamisel.

Huvitavamatest keskpanka ümbritsevatest faktidest tasuks mainida riigikogu toetust Eesti Panga reservkapitali 500 mln kroonini suurendamise plaanile. Loomulikult on igati hea, kui pangal on mustade päevade tarbeks võimalikult suured reservid. Teisalt võib aga reservide suurendamine viidata lähenevatele probleemidele mõne kommertspangaga.

Kõige rohkem tuleks aga keskpangale ette heita seda, et ta on jätnud täiesti unarusse oma tegevuse aluseks oleva liberaalse majanduspoliitika, tugeva krooni ja tasakaalustatud eelarve toetuseks tehtava propaganda.

Viimastel kuudel on nõudmine majanduse riigikeskse reguleerimise järele tunduvalt tugevnenud. Nii tööstusjuhid kui ka põllumehed suruvad valitsusele peale kaitsetolle. Eesti vasakpoolne press, mis end kahetsusväärselt ka sõltumatuks nimetab, ei väsi korrutamast, et riik on katastroofikursil ning et senine majanduspoliitika on rahvale ainult häda ja viletsust toonud. Keskpank kõigi nende diskussioonide juures vaikib.

Arusaadavalt ei pea Eesti Pangast saama mingit poliitilise kõnekõmina keskust. Kuid nõrguke on ka Eesti Panga lobby valitsusringkondades. Näiteks pole veel saanud seaduseks deposiitide tagamise seaduseelnõu, mis Eesti Pangal valmis juba möödunud aasta detsembris ja esitati seejärel valitsusele. Kui puudub keskpanga avalik ja kuluaaripropaganda, siis on tal liigne oodata endale soodsat poliitikat.