19. juuni 1996
Jaga lugu:

Võimalus petta mängureid

Ajalehes Post ilmusid mai lõpul nädalase vahega reklaamid telefonimängu kohta, kus tuli ära tunda mõni filmikuulsus. Kõneminuti maks oli 13,5 krooni. Auhindadena väljapakutud videomaki ja fotokaamerate võitjatena kuulutati aga mitu nädalat järjest välja samad nimed: Tuisik, Alas ja Anton.

Ürituse peasponsorina reklaamiti välja AS Labriola. Nimetatud firmaga ühendust võttes selgus, et firmal, kes peab elektroonikatoodete kauplust, pole juhatuse esimehe Valeri Makejevi sõnul telefonimängust aimugi.

«Ei tea, kes meie nime on küll kasutanud,» ei leidnud ärevusse sattunud Makejev kohe õigeid sõnu. Talle meenus lõpuks ühe oma kaupluse vanemmüüja ettepanek taolises projektis osaleda.

«Ma ütlesin talle kindla ei!» hüüatab Makejev nördinult.

Vanemmüüja on sõitnud Venemaale puhkama ja temalt aru pärida ei saa.

Megaviktoriini nimetust kandev telefonimäng kujutab küsimuste ja vastuste jada, kuni mängija vastuse võlgu jääb või saavutab nõutava punktisumma auhinna võitmiseks.

Telefonimängu taga on OÜ Peagrupp ja Dmitri Semjonov. Ettevõtteregistris Peagrupi-nimelist firmat ei leidu, ehkki AS Eesti Telefon on tasulise telefoniteenuse lepingu sellenimelise firmaga umbes pool aastat tagasi sõlminud.

Pärast mitut telefonikõnet ja üht ärajäänud kokkusaamist, kus Semjonovit ootas ka Labriola juhatuse esimees Makejev, õnnestus Semjonovile telefoni teel mõned küsimused esitada.

Semjonov rääkis, et Labriola nimi jäi reklaami varasemast ajast, kuna teenuse osutamise esimese kuu jooksul oli Labriola ürituse peasponsor.

«Nüüd me saame auhinnakaupu erinevatelt firmadelt,» rääkis Semjonov. Ta sõnas, et auhindu loositakse kahe nädala tagant, sellest ka korduvad võitjate nimed reklaamis.

Tasulisi telefoniteenuseid kontrollib Eesti Telefon, kes sõlmib ka telefoniteenuste lepinguid. Samas ei jõuta kõigel silma peal hoida.

Nii juhtubki, et ajalehereklaami järgi telefoniviktoriine korraldavalt numbrilt hakkab kostuma hoopis erootikalugusid ja kõneminut osutub viie krooni asemel kümneks.

Eesti Telefon sõlmib eritariifiga teenuste kohta lepingu vaid juriidilise isikuga ja peaks eelnevalt tutvuma teenust osutava firma põhikirja ja tegevusaladega. Teenuse sisu ja kvaliteedi eest vastutab firma.

Firmad on telefonireklaamis kohustatud teatama kas oma telefoni või aadressi, reklaamil peab olema kirjeldatud teenuse sisu. «See on lepingu rikkumine, kui neid rekvisiite pole toodud,» leiab Eesti Telefoni pressiesindaja Kaja Tampere.

Eesti Telefon teenib tasulise telefoniteenuse pealt umbes 20 protsenti kõne hinnast, mille eest katab oma kulutused tehnilise teeninduse peale.

Eesti Telefoni tootejuht Ann Vainloo rääkis, et Eesti Telefon nõuab litsentsi telefoniloterii puhul, aga mitte telefonimängu puhul.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialisti Kai Valge sõnul pole ministeerium ühelegi aktsiaseltsile telefoniloterii korraldamise luba andnud. «Aktsiaseltsid ei tohi sellega tegeleda, see tegevus vajab mittetulundusühingu vormi,» selgitas Valge. Tema hinnangul tuleks loteriiseadus reklaamloterii osas ümber kirjutada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum