USA rünnak Iraagi vastu tõstis nafta hinda

Brenti toornafta oktoobrilepingute barrelihind kerkis Singapuris 23,50 dollarini, mis on Brenti kõrgeim hind pärast Iraagi invasiooni Kuveiti kuue aasta eest. Seejärel hind langes, kuid püsis ka pärast Londoni turu avanemist ikkagi 50 USA senti kõrgemal tasemel kui esmaspäeval.

Ennelõunal maksis naftabarrel Londonis 22,49 dollarit. Esmaspäeval kerkis nafta hind 1,21 dollari võrra.

USA riigikaitseametnike sõnul tulistasid USA väed rakette Iraagi sõjaväe ja sideobjektide pihta Lõuna-Iraagis. Iraagi president Saddam Hussein kuulutas seepeale kehtetuks kõik lääneriikide turvapiirkonnad Iraagis.

Bagdadi sõjaline tegevus kurdidega asustatud Iraagi põhjaosas oli ka põhjus, miks ÜRO külmutas Bagdadiga sõlmitud naftaekspordilepingu, lükates seega määramata ajaks edasi Iraagi nafta pääsu maailmaturule.

ÜRO ja Iraagi leping oleks võimaldanud Bagdadil müüa kuue kuu jooksul kahe miljardi dollari eest naftat ja osta saadud raha eest humanitaarkaupu. Praeguste turuhindade juures oleks Iraak saanud turule tuua 550 000 barrelit naftat päevas.

Naftadiilerid ja analüütikud on seisukohal, et enne novembrikuu USA presidendivalimisi Iraagi nafta turule ei pääse.

Iraagiga seotud probleemid langesid ajale, mil Brenti naftabarreli hind oli niigi kerkinud nelja dollari võrra möödunud aasta sama perioodiga võrreldes. Diilerite sõnul toimub praegu turul paaniline naftaostmine.

«Naftaturg läheb talvele vastu ajalooliselt väikeste naftavarudega. Turule ei jõua 700 000 barrelit Iraagi naftat päevas ning poliitilised pinged Lähis-Ida regioonis on teravnenud, mis kõik tõotab väga pingelist turuolukorda,» ütles analüütik Irene Himona SG Strauss Turnbullist.

Kõrged naftahinnad tõotavad aga suurt kasu naftat eksportivate riikide organisatsioonile (OPEC).

REUTER-AP-BNS