Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühispanga nõukogu sai volitused
Aktsionärid loobusid üldkoosolekul aktsiate eelisostuõigusest.
Ühispanga nõukogu esimehe Aare Urmi sõnul on panga juhtidele, töötajatele ja pangaga tihedalt seotud isikutele mõeldud aktsiate müügihind 13 krooni, järgnevates võimalikes emissioonides lähtutakse aktsia hinna määramisel liht- ja eelisaktsia turuhinna suhtest. Emiteeritavate aktsiate nominaalväärtus on 10 krooni.
Panga töötajatele suunatud emissiooni eesmärk on motiveerida inimesi paremini ning tulemuslikumalt töötama ning siduda neid pangaga pikemaks perioodiks, ütles Urm.
Emiteeritavatele eelisaktsiatele makstakse kolm protsenti kõrgemaid dividende kui lihtaktsiatele, lausus Urm. Väärtpaberiturul tekib eelisaktsiate emiteerimisega kauplemine teist liiki aktsiatega, millel saab olema ka erinev hind, lisas ta.
Ühispanga juriidilise osakonna juhataja Liivia Toomik ütles, et panga põhikirja muutmise tingis selle vastavusse viimine äriseadustikuga.
Uue põhikirja järgi on Ühispanga aktsiakapitali minimaalne suurus 235 miljonit ning maksimaalne 940 miljonit krooni.
Panga nõukogus saab senise 14 asemel olema 12 liiget, kes valitakse viieks aastaks. Panga juhatuse esimehe ehk presidendi valib panga nõukogu.
Eesti Ühispanga 1433 aktsionärist oli üldkoosolekul 230, kellele kuulub panga 23,5 miljonist aktsiast 17,4 miljonit. Nii põhikirja muutmise kui aktsiakapitali laiendamise otsus võeti vastu ülekaaluka häälteenamusega. Otsuste poolt oli ligi 99 protsenti hääletanutest.
Ühispangal on kolm aktsionäri, kelle osalus on üle viie protsendi aktsiakapitalist. Need on Swedfund 10,6, Ernesto Preatoni 9,4 ja Eesti riik 7,1 protsendiga.
Ühispanga bilansimaht on 3,3 miljardit ja aktsiakapital 235 miljonit krooni. Selle aasta kasumiks prognoosib pank 56 miljonit krooni.