Ühispank tahab PEPi endaga liita

PEPi liitmine Ühispangaga on kavas olnud eelmise aasta lõpust saadik, kommenteeris Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm.

1995. aasta teisel poolel ostis Ühispank 10 mln krooni eest kuuendiku PEPi 60 mln kroonisest aktsiapakist. PEPi omanikud on veel valitsus (1/2 aktsiatest) ja Eesti Pank (1/3 aktsiatest).

Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt ütles, et ei soovi Ühispanga ja PEPi võimalikku liitumist hetkel kommenteerida ning seda tuleks teha koos PEPi tänaste juhtidega.

Augustis kinnitas Hanschmidt Äripäevale, et Ühispank ei soovi enda kanda võtta PEPi kahjumit ning liitumise puhul ei tohi Ühispanga aktivad kannatada. Samas kinnitas ta, et Ühispank on PEPi liitmisest huvitatud.

Hansapanga juhatuse liige Indrek Neivelt lausus, et tema hinnangul võiks kahe panga ühinemine mõjutada Ühispanga aktsia hinda, kuid millises suunas, on raske prognoosida. «Mõlemad on nagu riigipangad ja ühinemine oleks päris huvitav,» lausus Neivelt. «Samas toob see kaasa hulgaliselt probleeme.»

Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski sõnade kohaselt näitab Ühispanga pikemajalist huvi PEPi vastu juba see, et Ühispank PEPi aktsionäride ringi üldse astus. «Mil moel see huvi realiseerub, ei ole täna päris täpselt teada,» väitis Pollisinski.

Ühispanga, Eesti Panga ja valitsuse vahel eelmise aasta lõpus sõlmitud lepingu kohaselt on Ühispangal eelisostuõigus valitsuse ja keskpanga käes olevatele aktsiatele. Lepingust tulenevalt ei ole Eesti Pangal ja valitsusel võimalik Ühispanga nõusolekuta oma aktsiaid kellelegi teisele müüa.

Liitumisprotsessi suurim kitsaskoht on asjaosaliste sõnul Eesti Panga antavad garantiid, mis peaksid jääma jõusse ka peale kahe panga liitumist. PEPi ülevõtmiseks soovib Ühispank samasugust tagatist, nagu sai Hoiupank Tööstuspanga puhul.

Kaupo Pollisinski ütles, et enne, kui pangad pole ühinenud, ei saa rääkida ka kahjumist ning selle katmisest.

Eesti Panga 1995. aasta finantsaruandes on öeldud: «1995. a detsembris Eesti valitsuse, Eesti Panga ja Ühispanga vahel sõlmitud lepingu järgi garanteerib Eesti Pank PEPile 220 mln kr.

Nimetatud garantiid on tingimuslikud ja piiratud kohustuste täitmisega teiste lepingu osapoolte poolt. Eesti Panga seisukoha järgi ei ole garantiide avanemist ette näha.»

Indrek Neivelti ütlusel on Eesti Panga kinnimakstav kreeditoride raha igati normaalne, kuid keskpank ei tohi kinni maksta aktsionäride nõudeid. «See oleks imelik, et mitte ütelda sigadus,» lisas ta.

PEPi 220 mln kroonine kahjum on tekkinud kokkuvarisenud Sotsiaalpanga, Põhja-Eesti Aktsiapanga, Balti Ühispanga jt pankade rämpslaenude kuhjamisest keskpanga poolt PEPi.

PEPi omakapital on 90,9 mln krooni, mis on võimalik täies ulatuses maha kanda. Eesti Panga kohustustevaba reserv, mille ulatuses on keskpangal võimalik kriisiolukordi panganduses lahendada, on 800 mln krooni.

Kahe panga liitmisel hoiab Ühispank tundmatuks jääda sooviva pangategelase sõnul administratiivkulude pealt aastas kokku kümmekond mln krooni, samuti võimaldab bilansimahu kasvamine ja uute klientide tulek teenida Ühispangal aastas vähemalt 30 miljonit krooni lisakasumit.

5. oktoobril võttis Ühispanga aktsionäride üldkoosolek vastu otsuse anda panga nõukogule õigus emiteerida viie aasta jooksul täiendavalt 11,4 mln eelisaktsiat. PEPi liitmisel ja Ühispanga bilansimahu olulisel suurenemisel peab kasvama ka Ühispanga omakapital, et suurenev bilansimaht ei kõigutaks panga kapitali adekvaatsust.

Aktsionäride koosolekul rääkis Ühispanga juhtkond soovist osaleda pankade konsolideerimisprotsessis. Ühispanga strateegilisest plaanist pankade ühinemisel osaleda võib välja lugeda kava turuosa suurendada mõne väiksema panga Ühispangaga liitmise teel.