Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühinenud Meiereid said kätte Pärnu piimatööstuse

    ASi Ühinenud Meiereid juhatuse esimehe Aivar Pärgmäe sõnul sai AS Top Milk kasutusvalduse lepinguga enda kasutada Eesti modernseima piimatööstuse tootmisvõimsused, transpordivahendid ning ka kaubamärgi. Lisaks ostetakse Pärnu PTK-lt ära tootmisvarud ning valmistoodang ning kavatsetakse 1997. aastal ettevõttesse investeerida 10 miljonit krooni, ütles Pärgmäe.
    Seni Pärnu PTKd nõustanud Aare Sosaar tõdes, et Ühinenud Meiereide samm on Pärnu piimakombinaadile väga positiivne, kuna nüüd on piimatootjatel, kellele kombinaat võlgeb 7 miljonit krooni, taas lootus oma raha kätte saada. «Parimat tehingut oleks olnud raske soovida,» lausus ta.
    Seoses Pärnu PTK varade minekuga ASi Top Milk kasutusse lõpetas tegevuse ASide Pärnu Meierei ning Pärnu PTK koostöös sel kevadel loodud haldusfirma AS Pärnu Piim.
    Sosaare sõnul loobusid Pärnu meierei omanikud osalusest Pärnu Piimas reedel. «Pärnu meiereil ei olnud lihtsalt seda 20 miljonit, millega PTKd jalule aidata ning mis Ühinenud Meiereidel oli võtta,» märkis ta. Sosaar lisas, et juunist novembrini elas PTK just Pärnu meierei rahast, olles meiereile pidevalt võlgu 5--9 miljonit krooni.
    Aivar Pärgmäe märkis, et kuna viimasel kuul Pärnu PTK piima ei varunud ning varumislepinguid ASile Top Milk üle ei tulnud, plaanib Top Milk hakata piima varuma üle Eesti ning ka Lätist.
    Samuti hakatakse varumislepinguid pakkuma Pärnumaa piimatootjatele, kes piima seni Tallinna Piimatööstuse ASile müüvad. «Me võiks kõrgema sordi piima eest pakkuda 2.70, mis on 10 senti liitrilt rohkem, kui nad seni saavad,» rääkis Pärgmäe.
    Pärgmäe põhjendas Eesti suurima piimanduskontserni Ühinenud Meiereid huvi piimatootmise laiendamise vastu Pärnus sellega, et eeskuju võetakse Põhjamaadest, kus Valiole kuulub 80% Soome, Arlale 60% Rootsi ning MT Foodile 80% Taani piimaturust. «Kui Euroopa uks lahti läheb ja meil pole sama võimast kontserni vastu panna, meid lihtsalt neelatakse alla,» väitis ta.
    ASi Top Milk juhataja Andres Vinni möönis, et Pärnusse mindi eelkõige tootmisvõimsuste laiendamiseks. «Meil endal on tootmisvõimsused piiri peal, enamik läheb ekspordiks ning mõtlesime, et sealt saaks seda natuke juurde,» ütles ta.
    Äripäeva andmeil on Ühinenud Meiereid garanteerinud ka 8 miljoni kroonise laenu, mis Pärnu PTK oli saanud Hoiupangalt.
    Pärnu PTK juhatuse esimees Viktor Novokreshtshenov lausus, et lisaks ASile Top Milk pidas Pärnu PTK läbirääkimis ka ASidega Tallinna Piimatööstus ja Magnum Grupp. «ASi Top Milk pakkumus oli meile Tallinna kombinaadi omast parem, kuna ei käsitlenud ühe tööstusosa müümist, Magnumist oli ta aga parem, kuna sisaldas kindlat tegevusplaani,» lisas ta.
    Nii Novokreshtshenov kui Pärgmäe pidasid võimalikuks, et kümne aasta pärast saab AS Top Milk õiguse ka ettevõtte vara ostmiseks.
    Praegu varub Paide piimakombinaati, Mulgi Meierit ning Põlva Piima ühendav Ühinenud Meiereid üle 50% Eesti toorpiimast ning omab 40% piimatoodete siseturust. Pärnu kombinaadi potentsiaalse, ligi 120tonnise päevavõimsuse kaasamisega kasvab Ühinenud Meiereide osa piimaturul veelgi.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.