Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põllumajanduse tollidest emotsioonideta

    Sisseveetavatele põllumajandussaadustele ja toodetele tollide rakendamine 1. juulist 1997. aastal on kirjas koonderakonna ning maarahva ning pensionäride ja perede liidu ühenduse fraktsioonide protokollilises otsuses.
    Meil tuleb endale selgelt aru anda, et tasakaalustavate tollide rakendamine Eestisse sisseveetavatele põllumajandussaadustele ja toodetele on vajalik mitte üksnes seetõttu, et kõigil teistel riikidel need on, vaid eelkõige sellepärast, et kogu maailm doteerib põllumajandust. OECD riigid (kuhu kuulub ka USA) maksavad põllumehele juurde keskmiselt 40%, Euroopa Liit keskmiselt 49% maailmaturu hinnast. Seega on maailmaturu hind kuni 40% madalam põllumehe toodetud saaduste tegelikust omahinnast.
    Kui siia lisada veel eksporditoetused, on eesti põllumees teiste tootjatega võrreldes täiesti ebavõrdsesse seisu surutud. Majandust edasiviiv turumajandus peab aga andma kõigile tootjatele võrdsed tingimused turul.
    Eesti põllumees on tootnud sellistes ebavõrdsetes tingimustes juba neli ja pool aastat. Tulemuseks on põllumajanduses kogutoodangu vähenemine umbes kaks korda. Selle tulemusena on nn ebaefektiivne tootja olnud sunnitud oma tootmise lõpetama (mida võiks ka aktsepteerida). Nüüd läheb aga protsessi jätkumine järjest efektiivsema tootja kallale. Järele jääksid ainult üksikud tipud. See aga toob paratamatult kaasa toiduainete hindade tõusu tublisti üle 50 protsendi.
    Saksamaalt toodud piim on olnud meie poodides müügil hinnaga 12 krooni liiter. Odavamalt seda müüa pole olnud võimalik, seetõttu on see piim meie poelettidelt ka kadunud. Kodumaine tootmine on võimaldanud piima hinda talutavuse piiril hoida. Kodumaise tootmise taseme jätkuv langus viib paratamatult hinna tõusule: mida kiiremini väheneb toodangu maht, seda kiiremini tõuseb hind. Kõige kõrgem piima hind Euroopas on Itaalias (üle 18 krooni liiter). Itaalias müüdava omatoodetud piima osakaal on Euroopa Liidu riikidest väikseim (ca 50%).
    Eespool nimetatud toiduainete kallinemine üle 50 protsendi ei ole võetud laest, vaid arvutatud toidukorvi maksumuse järgi meil kehtivate omamaiste ja importkaupade hindade alusel. Võrreldud on olemasoleva toidukorvi maksumust toidukorviga, mis koosneks ainult importkaupadest.
    Järelikult omamaise põllumajandustoodangu säilitamine on kõigepealt meie tarbija huvides. Seejuures ei tohi unustada, et toiduainetööstus, mis baseerub omamaisel tootmisel, moodustab riigi kogu tööstusest täna ikkagi veel kolmandiku. See tööstus kaob koos meie põllumajandustoodanguga. Siis ei saa rääkida ka Eesti elujõulisest ja kiirelt arenevast majandusest, mis avaks ukse Euroopa Liitu, millest rääkis riigikogu ees oma programmkõnes välisminister Toomas Hendrik Ilves.
    Tollide vastaste üks argument on ka see, et mis me hakkame peale siis, kui astume Euroopa Liitu -- seal tollid liidu sees ju puuduvad. Need oponendid aga unustavad ära, et Euroopa Liit ajab ühesugust põllumajanduspoliitikat ja sellisel juhul hakkab ka eesti põllumees saama Euroopa Liidult tootja toetust. Praeguse tasemega toetuse puhul oleks see summa umbes 2,9 miljardit krooni.
    Alternatiivina tollidele võiksime ka meie hakata maksma põllumehele märkimisväärset riigipoolset toetust, kuid meie vaesus seda täna ei võimalda.
    On aga täiesti kindel, et kõik, kes tahavad eesti põllumajandust toetada, peaksid eelistama eestimaist. Seda enam, et meie toiduained on keemiast priid. Ja veel on täiesti kindel, et tollide kehtestamine vähendab maaletoojate kasumit seni, kuni eksisteerib hindu tasakaalustav omamaine tootmine. Võib-olla siit tulebki otsida rünnaku põhjust.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.