• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad lähevad Internetti

    Pankade internetiteenused võimaldavad praegu sooritada sularahata maksekorraldusi arvuti vahendusel Eesti piires ja jälgida oma konto ning laenuportfelli seisu.
    «Panganet aitab vähendada tööjõukulusid,» väitis Hoiupanga selvepanganduse osakonna spetsialist Timo Mitt. Tema sõnul on Interneti kaudu kliendiga suhtlemine odavam, kuna jäävad ära kulutused tellerite palkamiseks, kinnisvara üürimiseks ja elektri ning soojuse eest tasumiseks.
    Mitt lausus, et netipangandus on väga perspektiivikas, kuna see võimaldab teenindada väheste kulutustega väga palju kliente. «Põhimõtteliselt on võimalik rajada pank ka ühte väikesesse ruumi, kus seisavad ainult arvutid,» ütles ta.
    Lähitulevikus kavatseb Hoiupank pakkuda kliendile võimalust kaubelda ka Interneti kaudu börsiaktsiatega. Forekspanga töötaja Tanel Raja lisas, et varsti saab aktsiatega kaubelda ka Forekspanga netipangas.
    Raja sõnul kasutab panganetti enamik Forekspanga töötajaid, kuna Interneti kaudu on võimalik teha ülekandeid täpselt ja kiiresti.
    Hansapanga infotehnoloogia divisjoni direktori Tõnis Sildmäe sõnul on ka nende pangas Interneti peale mõeldud ja lähemas tulevikus on panga klientidel võimalik Interneti kaudu arveldada. Seni kasutab Hansapank Telehansa teenust, mis võimaldab arveldada modemside kaudu.
    Sildmäe sõnul sooritatakse Telehansa kaudu üle poolte maksetest.
    Wall Street Journali andmetel on konsultatsioonifirma Booz-Allen & Hamilton teinud uurimuse, mille järgi läheb pangakontoris tehtud sularahata maksekorraldus pangale maksma 13 krooni, telefoni teel tehtud maksekorraldus 6,5 krooni, modemside kaudu tehtud maksekorraldus kolm krooni ja Interneti vahendusel tehtud maksekorraldus ainult 1,5 krooni.
    Sama uurimuse järgi maksab kümne miljoni pangakliendi teenindamine Interneti kaudu 600 korda vähem kui panga tavaliste harukontorite kaudu.
    Tanel Raja ütles, et Forekspanga panganet Forexdirect läks maksis ainult 200 000 krooni.
    Lähemas tulevikus hakkavad pangad väljastama mikroprotsessoriga kaarte, mida kasutavad juba telefonioperaatorid. Protsessorkaartide abil on võimalik luua usaldusväärne side nii panga ja kliendi kui kliendi ja kaubandusasutuse vahel, lausus Timo Mitt.
    «Interneti areng ei tähenda, et pangakontorid üldse ära kaoksid, nad jäävad alles kui nõustamiskeskused,» lisas Mitt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Aasia turud kauplesid eri suundades Hiina majanduskasv 4%
Aasia aktsiaturud kauplesid esmaspäeval eri suundades, täna ilmusid ka Hiina jaemüüginumbrid, mis andsid aimu, kui suurt mõju avaldavad koroonaviiruse piirangud tarbimiskulutustele, mis pani Pekingi ka rahapoliitikat lõdvendama, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud kauplesid esmaspäeval eri suundades, täna ilmusid ka Hiina jaemüüginumbrid, mis andsid aimu, kui suurt mõju avaldavad koroonaviiruse piirangud tarbimiskulutustele, mis pani Pekingi ka rahapoliitikat lõdvendama, vahendab Reuters.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
„Kartke ja oodake halvimat“: häkkerid ründasid Ukraina riigi veebi