Tubakareklaami lauskeelustamisest

Kõigi tubareklaamile seatavate piirangute eesmärk on väidetavasti hoolitsus inimeste, tervise ja keskkonna puhtuse eest. Kõige radikaalsem lähenemine (nn Made-Savi parandus) eeldab, et maksimaalsed tulemused saavutatakse igasuguse tubakareklaami keelamisega.

Riikides, kus kehtib absoluutne tubakareklaami keeld, ei ole täheldatud tarbimise vähenemist võrreldes riikidega, kus tubakareklaami suhtutakse liberaalselt.

(Prantsusmaal ja Itaalias kasvas sigarettide turu maht ajavahemikus 1992--96 vastavalt 44% ja 51% hoolimata praktiliselt täielikust reklaamikeelust -- Priit Hõbemägi, Meediakorbi direktor)

(Soomes ja Norras on juba seitsmekümnendatest aastatest tubakareklaam täielikult keelatud, kuid noori suitsetajaid on seal rohkem kui teistes Euroopa riikides -- Priit Hõbemägi)

Tubaka tarvitamist soodustab omaksvõetud või ihaldatav elustiil. Reklaam kujundab vaid eelistusi teatud margi suhtes.

(Keelatud on ju ka narkootikumide reklaam ja kasutamine, kuid ikkagi suureneb järjest nende tarvitamine -- Mihkel Pärnoja, riigikogu majanduskomisjoni liige)

Nimetatud fakte tunnistavad ka keelamise pooldajad.

(Uurijad väidavad, et reklaami keelamine ei vähenda suitsetamist, kuid eksperimenteerime ikka ja kui selgub, et tõepoolest ei aita, siis tunnistame oma viga ja reklaamime edasi -- Tiit Made)

Seega ei saa keelajate hoolitsust inimeste tervise eest tõsiselt võtta. Tegemist on poliitilise kapitali kogumisega. Murettekitavam oleks asi siis, kui keelamise taga seisaksid rahvusvaheliste korporatsioonide huvid. Eeskätt võidavad reklaami keelamise tagajärjel end turul sisse seadnud margid, uutel toodetel on reklaamikeelu tulemusena praktiliselt võimatu end näidata.

Pole keeldu, millest ei saa kõrvale hiilida. Tänu Glavliti pingutustele tõusis eesti kirjanduses ja kunstis ümberütlemise kunst klassikalise hiina luulega võrreldavaks. Pole alust arvata, et reklaamifirmade copywriter'id ei suudaks seaduse jaoks süütuid, kuid efektiivseid reklaamivorme välja mõelda.

Kui kogu ürituse eesmärk onsuitsetamisest tingitud tervisehäirete vähendamine,ei ole aktiivsest tegutsemisest pääsu.

Reklaami keelamine välistab võimaluse vastupropagandat teha ja kahjutumaid tooteid tutvustada. Praegu noorte hulgas tehtav propaganda räägib auditooriumist mööda.

(TVs on midagi olnud, kuid selle sisu on meelest läinud. Ajalehes oli olnud midagi, kuid sisu ei mäletanud - Teise poisi koolis oli käidud suitsetamise kahjulikkusest rääkimas ja bro?üüre jagatud. Tema seda läbi ei lugenud -- tervisekaitse sihtkapitali tellitud Saar Polli uuring)

Tervisepropaganda on hambutu, sest seda viivad ellu inimesed, kellel ei ole aimugi noorte väärtushinnangutest, ja mis peamine, reklaamivahenditest.

Üks professionaal kaalub üles tosina kuitahes hea tahtega amatööri. Seepärast tuleks tubakavastane propaganda tellida reklaamifirmast. Tuleks tagada, et alaealistel puuduks võimalus tubakatooteid osta. Kui keelata suitsetamine avalikes kohtades, on see määrus ette surnud: puuduvad jõustruktuurid, mis selle täitmist suudaksid kontrollida.

1. Reklaami ei tuleks keelata, vaid see kastreerida. Võiks määrata, et 50% reklaami pinnast peab katma hoiatus tubaka kahjulikkuse eest.

Juba selline nõue muudab efektiivse reklaami tegemise kaunis keerukaks. Reklaami elektroonilises meedias võib täiesti keelata või selle siis analoogiliste «suuraudadega» varustada. Välistada tuleks välireklaam lasteasutuste lähedal.

Oht: (Rahapuuduses omavalitsused võivad sellele sättele läbi sõrmede vaadata. -- Aino Runge Keskfraktsioonist)

2. Kuna tubakal ja alkoholil juba on aktsiisimaks, tuleks see kehtestada ka tubakareklaamile, ja päris soolane, näiteks 100%. See annab iga tubaka reklaamimisele kulutatud krooni kohta ühe krooni, mis tuleb sihtotstarbeliselt sotsiaalse suunitlusega propagandakampaaniate läbiviimiseks kulutada. See muudab tubaka reklaamimise juba iseenesest ebatõhusaks.

Kõik ütlused on tsiteeritud Eesti Ekspressi või Eesti Päevalehe järgi.