• OMX Baltic0,53%289,97
  • OMX Riga−0,16%875,23
  • OMX Tallinn0,39%1 831,03
  • OMX Vilnius0,45%1 132,24
  • S&P 500−0,29%6 101,24
  • DOW 30−0,32%44 424,25
  • Nasdaq −0,5%19 954,3
  • FTSE 100−0,73%8 502,35
  • Nikkei 225−0,07%39 931,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%102,75
  • OMX Baltic0,53%289,97
  • OMX Riga−0,16%875,23
  • OMX Tallinn0,39%1 831,03
  • OMX Vilnius0,45%1 132,24
  • S&P 500−0,29%6 101,24
  • DOW 30−0,32%44 424,25
  • Nasdaq −0,5%19 954,3
  • FTSE 100−0,73%8 502,35
  • Nikkei 225−0,07%39 931,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%102,75
  • 02.06.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pariis ja Moskva loobuvad võlanõuetest

Peaminister Viktor T?ernomõrdini poolt 26. mail alla kirjutatud korraldus sätestab, et ei Venemaa ega Prantsusmaa hakka teineteisele esitama nõudeid enne 1945. aasta 9. maid akumuleerunud võlgade eest.
Venemaa maksab Prantsusmaale kokku 400 miljonit dollarit kaheksa 50 miljoni dollarilise väljamaksena, mis teeb lõpu kahe riigi vahelistele finantsvaidlustele, märgitakse dokumendis.
Lahkarvamused Pariisi ja Moskva vahel olid põhjus, miks Venemaa eurovõlakirjade emissiooni möödunud aasta novembris Prantsusmaal ei levitatud ning see probleem on takistanud Venemaa pääsu kreeditorriike ühendavasse Pariisi klubisse.
Venemaa peab tegema esimese makse 15 päeva pärast korraldusele allakirjutamist ja teise makse 1. augustil. Dokumendis kajastatud võlad sisaldavad tsaarivalitsuse võlakirjade väljamakseid, Prantsusmaa 1918.--22. a sissetungiga Venemaale tekitatud kahju, 1918. a Bresti rahulepingu alusel Saksamaale ja hiljem Prantsusmaale deponeeritud kullavarude ning bol?evike vastaste poolt kodusõja ajal Prantsusmaale viidud kulla kompensatsiooni. REUTER-BNS-ETA

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:31
ESG – midagi enamat kui mood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele