Peaminister Viktor T?ernomõrdini poolt 26. mail alla kirjutatud korraldus sätestab, et ei Venemaa ega Prantsusmaa hakka teineteisele esitama nõudeid enne 1945. aasta 9. maid akumuleerunud võlgade eest.
Venemaa maksab Prantsusmaale kokku 400 miljonit dollarit kaheksa 50 miljoni dollarilise väljamaksena, mis teeb lõpu kahe riigi vahelistele finantsvaidlustele, märgitakse dokumendis.
Lahkarvamused Pariisi ja Moskva vahel olid põhjus, miks Venemaa eurovõlakirjade emissiooni möödunud aasta novembris Prantsusmaal ei levitatud ning see probleem on takistanud Venemaa pääsu kreeditorriike ühendavasse Pariisi klubisse.
Venemaa peab tegema esimese makse 15 päeva pärast korraldusele allakirjutamist ja teise makse 1. augustil. Dokumendis kajastatud võlad sisaldavad tsaarivalitsuse võlakirjade väljamakseid, Prantsusmaa 1918.--22. a sissetungiga Venemaale tekitatud kahju, 1918. a Bresti rahulepingu alusel Saksamaale ja hiljem Prantsusmaale deponeeritud kullavarude ning bol?evike vastaste poolt kodusõja ajal Prantsusmaale viidud kulla kompensatsiooni. REUTER-BNS-ETA
Seotud lood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.