• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu kriis Eestit ei mõjuta

    Valuutaekspertide hinnang sellele oli järgmine: kuidas nad küll aru ei saa, et neil pole tegemist üksnes oma valuutaga, vaid turg hakkab kohe jälgima ka teisi kindlalt seotud valuutasid ehk teiste sõnadega Eesti krooni, mis on seotud Saksa margaga.
    Leedus hakati liti dollariseotuse kaotamisest kõnelema juba enne mullusügisesi parlamendivalimisi. Olukord rahunes, kui uus valitsus kiitis aastavahetusel heaks kolmeetapilise programmi, mille eesmärk oli valuutakomitee süsteemist loobumine aastal 1999.
    Olukorda aitas rahustada ka rahvusvaheline valuutafond (IMF), mille abiprogramm lõpeb septembris. Rahutuse süvenemine võib olla otseselt seotud septembri lähenemisega.
    T?ehhis mai keskel alanud poliitiline ja majanduslik kriis on juba niigi suurendanud rahaturgude tähelepanu reformimajanduste vastu. Ühe eksperdi väitel ilmus kohe T?ehhi kriisi puhkemise järel spekulatiivset raha ka Eesti turule.
    See on mõistetav, kui arvestada, et T?ehhi kriisi vallandaja oli maksebilansi puudujäägi kasv. 1995. a moodustas see 2,9% rahvamajanduse kogutoodangust (RKT) ja 1996. a 8,6% SKTst.
    Eestis oli maksebilansi puudujääk 1995. a 2,6% RKTst ja mullu 10,2% RKTst. Samal ajal suurenes Eesti kaubandusbilansi puudujääk 22 protsendini RKTst.
    Skandinaviska Enskilda Bankeni Balti ekspert Tapio Aho kinnitab siiski, et Eesti olukord on tunduvalt parem kui T?ehhis ja Leedus. «Tänu turismile ja teenustele voolab Eestisse nii palju raha, et kaubandusbilanss võib vabalt olla miinustes,» sõnas ta.
    Võimalik on intresside väike muutus, kuid see on tingitud firmade soovist kaitsta end valuutariski vastu. Kuna Eestis tehtud investeeringud on üsna väikesed ja neid ei ole üldjuhul finantseeritud kroonilaenudega, siis vaevalt tekitavad kaitseabinõud raskusi, ütles Aho.
    Ka Merita ekspert Henri Malvet arvab, et kuna valuutakomitee süsteem raskendab rünnakut valuuta vastu, on tõenäolisem, et kui keegi tahab mõnd Balti valuutat rünnata, siis valiks ta ründeobjektiks pigem Läti. Seni on Läti latt T?ehhi kriisi järel igatahes stabiilne olnud.
    Leedu ja Eesti erinevuseks on ka väliskaubanduse suunitlus. Kuna Leedu kaupleb SRÜ riikidega tunduvalt rohkem kui Eesti, siis on tema devalveerimissurve põhjuseks asjaolu, et nendes riikides on kulud väiksemad kui Eesti läänepartneritel.
    Leedu tööstustoodete hinnad on alates märtsist pidevalt langenud ning põhjuseks on USD ja sellega seotud liti kallinemine Saksa marga suhtes, kirjutab Läti majandusleht Biznes & Baltija.
    Saksa marga ja teiste Euroopa valuutade kursi langus dollari suhtes on alandanud Leedusse imporditavate kaupade hinda keskmiselt 15%.
    Importkaupade hinna languse survel on ka kohalikud tootjad olnud sunnitud hinda alandama. Nii oli Leedu tööstustoodangu hinnaindeks märtsis 99,3% võrreldes eelmise kuu hinnaindeksiga ja aprillis 98,9%. Võrreldes märtsiga langes toornafta hind Leedus 18,7% ja võrreldes mullu detsembriga on langus isegi 25,5%.
    Saksa marga kursi langemine soodustab impordi kasvu ja suurendab Leedu väliskaubanduse puudujääki. KL-B&B-ETA-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.