19. juuni 1997
Jaga lugu:

Leedu kriis Eestit ei mõjuta

Valuutaekspertide hinnang sellele oli järgmine: kuidas nad küll aru ei saa, et neil pole tegemist üksnes oma valuutaga, vaid turg hakkab kohe jälgima ka teisi kindlalt seotud valuutasid ehk teiste sõnadega Eesti krooni, mis on seotud Saksa margaga.

Leedus hakati liti dollariseotuse kaotamisest kõnelema juba enne mullusügisesi parlamendivalimisi. Olukord rahunes, kui uus valitsus kiitis aastavahetusel heaks kolmeetapilise programmi, mille eesmärk oli valuutakomitee süsteemist loobumine aastal 1999.

Olukorda aitas rahustada ka rahvusvaheline valuutafond (IMF), mille abiprogramm lõpeb septembris. Rahutuse süvenemine võib olla otseselt seotud septembri lähenemisega.

T?ehhis mai keskel alanud poliitiline ja majanduslik kriis on juba niigi suurendanud rahaturgude tähelepanu reformimajanduste vastu. Ühe eksperdi väitel ilmus kohe T?ehhi kriisi puhkemise järel spekulatiivset raha ka Eesti turule.

See on mõistetav, kui arvestada, et T?ehhi kriisi vallandaja oli maksebilansi puudujäägi kasv. 1995. a moodustas see 2,9% rahvamajanduse kogutoodangust (RKT) ja 1996. a 8,6% SKTst.

Eestis oli maksebilansi puudujääk 1995. a 2,6% RKTst ja mullu 10,2% RKTst. Samal ajal suurenes Eesti kaubandusbilansi puudujääk 22 protsendini RKTst.

Skandinaviska Enskilda Bankeni Balti ekspert Tapio Aho kinnitab siiski, et Eesti olukord on tunduvalt parem kui T?ehhis ja Leedus. «Tänu turismile ja teenustele voolab Eestisse nii palju raha, et kaubandusbilanss võib vabalt olla miinustes,» sõnas ta.

Võimalik on intresside väike muutus, kuid see on tingitud firmade soovist kaitsta end valuutariski vastu. Kuna Eestis tehtud investeeringud on üsna väikesed ja neid ei ole üldjuhul finantseeritud kroonilaenudega, siis vaevalt tekitavad kaitseabinõud raskusi, ütles Aho.

Ka Merita ekspert Henri Malvet arvab, et kuna valuutakomitee süsteem raskendab rünnakut valuuta vastu, on tõenäolisem, et kui keegi tahab mõnd Balti valuutat rünnata, siis valiks ta ründeobjektiks pigem Läti. Seni on Läti latt T?ehhi kriisi järel igatahes stabiilne olnud.

Leedu ja Eesti erinevuseks on ka väliskaubanduse suunitlus. Kuna Leedu kaupleb SRÜ riikidega tunduvalt rohkem kui Eesti, siis on tema devalveerimissurve põhjuseks asjaolu, et nendes riikides on kulud väiksemad kui Eesti läänepartneritel.

Leedu tööstustoodete hinnad on alates märtsist pidevalt langenud ning põhjuseks on USD ja sellega seotud liti kallinemine Saksa marga suhtes, kirjutab Läti majandusleht Biznes & Baltija.

Saksa marga ja teiste Euroopa valuutade kursi langus dollari suhtes on alandanud Leedusse imporditavate kaupade hinda keskmiselt 15%.

Importkaupade hinna languse survel on ka kohalikud tootjad olnud sunnitud hinda alandama. Nii oli Leedu tööstustoodangu hinnaindeks märtsis 99,3% võrreldes eelmise kuu hinnaindeksiga ja aprillis 98,9%. Võrreldes märtsiga langes toornafta hind Leedus 18,7% ja võrreldes mullu detsembriga on langus isegi 25,5%.

Saksa marga kursi langemine soodustab impordi kasvu ja suurendab Leedu väliskaubanduse puudujääki. KL-B&B-ETA-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum