• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustus on jäänud ettevõtjale veel võõraks

    Ariko MG uurimuse kohaselt omab kindlustuslepingut kaks kolmandikku Eestis reaalselt tegutsevatest ettevõtetest.
    Ariko MG direktor Kalev Petti tunnistab, et uurimusest ei ilmne, kui suur osa n-ö vabatahtlikust kindlustusest on tegelikult sõlmitud pankade sunnil.
    ASi Eesti Kindlustus marketingiosakonna juhataja Olle Tischler on siiski veendunud, et tänavune aasta toob kaasa turu kiire kasvu. Uuring näitas, et firmad peavad vajalikku kindlustusmahtu oluliselt suuremaks olemasolevast, ütleb Tischler.
    Kindlustusmaaklerfirma OY Lowndes Lambert Finland Ltd riskijuht Jorma Hakoneni sõnul pole eestlane veel täielikult mõistnud, et talle tekitatud kahju võib kinni maksta keegi teine.
    «Eestis ostetakse kindlustust sageli kindlustuse enda pärast,» märgib Hakonen. «Kindlustuse eesmärk ei saa aga olla preemia maksmine, et saada vastu mingi paber. Eesmärk on ikka hüvitise saamine kahju korral.»
    Hakonen rõhutab, et nii väikeses riigis nagu Eesti on kindlustuse roll eriti suur. «Kui igas majandusharus on väike arv tõsiseid ettevõtteid ja ühega neist midagi juhtub, siis võib terve haru olla audis,» väidab Hakonen.
    Samas ta nendib, et ka Eesti kindlustusseltsid on unustanud, et kindlustuse eesmärk on hüvitiste maksmine. «Kahjukäsitlusprotsess on sageli tehtud väga keeruliseks,» kinnitab Hakonen. «Kui aga üks firma ei saa hüvitist kuidagi kätte, levib negatiivne informatsioon kogu kindlustusvaldkonna kohta väga kiiresti.»
    Turgu rikuvad Hakoneni sõnul eeskätt seltsid, mis müüvad klientidele alakindlustust, pannes seega rõhku mitte kindlustuse kvaliteedile, vaid võimalikult suure hulga klientide juurdesaamisele.
    Eesti suuremate kindlustuskonkursside korraldajad langetavad sageli otsuseid teenuse hinnast lähtudes. Hakoneni väitel käib aga Eestis nii ohjeldamatu turuvõitlus, et hinnad on juba Euroopa madalaimad.
    Vastupidiselt väidetele, nagu teeksid suured väliskompaniid siinsel turul aktiivset dumpingut, leiab Hakonen, et hoopis Eesti seltsid ise on kõige agressiivsemad ja välisfirmadel pole siin lootustki kuigivõrd läbi lüüa.
    «Võitlus turuosade pärast, mida arvestatakse kogutud preemiate hulga põhjal, on eestlaste väljamõeldis,» rõhutab Hakonen. «Peamine on ikkagi seltsi maksejõulisus. Kui seltsil on soliidne kapital ja head tooted, pea ta iga hinna eest turul rabelema.»
    Ariko uurimus näitas, et Eesti ettevõtja valib kindlustusseltsi küllaltki suvaliselt ja on valmis iga hetk odavama variandi kasuks ümber otsustama. Kindlustusfirmasid hinnatakse pigem nende PR-tegevuse aktiivsuse kui soliidsuse alusel.
    «Suur ettevõte peaks valima sellise seltsi, mis on raudselt võimeline hüvitisi maksma ja millel on väga head edasikindlustuslepingud,» ütleb Hakonen. «Väiksem ettevõte, kelle vara on kuni 10 miljonit krooni, peaks rohkem vaatama pakutava toote kvaliteeti, sest talle jõuab hüvitist maksta ilmselt iga Eesti selts.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.