• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustus on jäänud ettevõtjale veel võõraks

    Ariko MG uurimuse kohaselt omab kindlustuslepingut kaks kolmandikku Eestis reaalselt tegutsevatest ettevõtetest.
    Ariko MG direktor Kalev Petti tunnistab, et uurimusest ei ilmne, kui suur osa n-ö vabatahtlikust kindlustusest on tegelikult sõlmitud pankade sunnil.
    ASi Eesti Kindlustus marketingiosakonna juhataja Olle Tischler on siiski veendunud, et tänavune aasta toob kaasa turu kiire kasvu. Uuring näitas, et firmad peavad vajalikku kindlustusmahtu oluliselt suuremaks olemasolevast, ütleb Tischler.
    Kindlustusmaaklerfirma OY Lowndes Lambert Finland Ltd riskijuht Jorma Hakoneni sõnul pole eestlane veel täielikult mõistnud, et talle tekitatud kahju võib kinni maksta keegi teine.
    «Eestis ostetakse kindlustust sageli kindlustuse enda pärast,» märgib Hakonen. «Kindlustuse eesmärk ei saa aga olla preemia maksmine, et saada vastu mingi paber. Eesmärk on ikka hüvitise saamine kahju korral.»
    Hakonen rõhutab, et nii väikeses riigis nagu Eesti on kindlustuse roll eriti suur. «Kui igas majandusharus on väike arv tõsiseid ettevõtteid ja ühega neist midagi juhtub, siis võib terve haru olla audis,» väidab Hakonen.
    Samas ta nendib, et ka Eesti kindlustusseltsid on unustanud, et kindlustuse eesmärk on hüvitiste maksmine. «Kahjukäsitlusprotsess on sageli tehtud väga keeruliseks,» kinnitab Hakonen. «Kui aga üks firma ei saa hüvitist kuidagi kätte, levib negatiivne informatsioon kogu kindlustusvaldkonna kohta väga kiiresti.»
    Turgu rikuvad Hakoneni sõnul eeskätt seltsid, mis müüvad klientidele alakindlustust, pannes seega rõhku mitte kindlustuse kvaliteedile, vaid võimalikult suure hulga klientide juurdesaamisele.
    Eesti suuremate kindlustuskonkursside korraldajad langetavad sageli otsuseid teenuse hinnast lähtudes. Hakoneni väitel käib aga Eestis nii ohjeldamatu turuvõitlus, et hinnad on juba Euroopa madalaimad.
    Vastupidiselt väidetele, nagu teeksid suured väliskompaniid siinsel turul aktiivset dumpingut, leiab Hakonen, et hoopis Eesti seltsid ise on kõige agressiivsemad ja välisfirmadel pole siin lootustki kuigivõrd läbi lüüa.
    «Võitlus turuosade pärast, mida arvestatakse kogutud preemiate hulga põhjal, on eestlaste väljamõeldis,» rõhutab Hakonen. «Peamine on ikkagi seltsi maksejõulisus. Kui seltsil on soliidne kapital ja head tooted, pea ta iga hinna eest turul rabelema.»
    Ariko uurimus näitas, et Eesti ettevõtja valib kindlustusseltsi küllaltki suvaliselt ja on valmis iga hetk odavama variandi kasuks ümber otsustama. Kindlustusfirmasid hinnatakse pigem nende PR-tegevuse aktiivsuse kui soliidsuse alusel.
    «Suur ettevõte peaks valima sellise seltsi, mis on raudselt võimeline hüvitisi maksma ja millel on väga head edasikindlustuslepingud,» ütleb Hakonen. «Väiksem ettevõte, kelle vara on kuni 10 miljonit krooni, peaks rohkem vaatama pakutava toote kvaliteeti, sest talle jõuab hüvitist maksta ilmselt iga Eesti selts.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Skandaalne Theranos kulutas vilepuhuja jälitamisele 150 000 dollarit
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.
USA ärimaailma üks oodatumaid kohtulahinguid on tuure kogumas - sel nädalal andis oma ütlused vereproovi revolutsiooni lubanud Theranose ekstöötaja ning vilepuhuja Erika Cheung, vahendab CNN.