Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustus on jäänud ettevõtjale veel võõraks

    Ariko MG uurimuse kohaselt omab kindlustuslepingut kaks kolmandikku Eestis reaalselt tegutsevatest ettevõtetest.
    Ariko MG direktor Kalev Petti tunnistab, et uurimusest ei ilmne, kui suur osa n-ö vabatahtlikust kindlustusest on tegelikult sõlmitud pankade sunnil.
    ASi Eesti Kindlustus marketingiosakonna juhataja Olle Tischler on siiski veendunud, et tänavune aasta toob kaasa turu kiire kasvu. Uuring näitas, et firmad peavad vajalikku kindlustusmahtu oluliselt suuremaks olemasolevast, ütleb Tischler.
    Kindlustusmaaklerfirma OY Lowndes Lambert Finland Ltd riskijuht Jorma Hakoneni sõnul pole eestlane veel täielikult mõistnud, et talle tekitatud kahju võib kinni maksta keegi teine.
    «Eestis ostetakse kindlustust sageli kindlustuse enda pärast,» märgib Hakonen. «Kindlustuse eesmärk ei saa aga olla preemia maksmine, et saada vastu mingi paber. Eesmärk on ikka hüvitise saamine kahju korral.»
    Hakonen rõhutab, et nii väikeses riigis nagu Eesti on kindlustuse roll eriti suur. «Kui igas majandusharus on väike arv tõsiseid ettevõtteid ja ühega neist midagi juhtub, siis võib terve haru olla audis,» väidab Hakonen.
    Samas ta nendib, et ka Eesti kindlustusseltsid on unustanud, et kindlustuse eesmärk on hüvitiste maksmine. «Kahjukäsitlusprotsess on sageli tehtud väga keeruliseks,» kinnitab Hakonen. «Kui aga üks firma ei saa hüvitist kuidagi kätte, levib negatiivne informatsioon kogu kindlustusvaldkonna kohta väga kiiresti.»
    Turgu rikuvad Hakoneni sõnul eeskätt seltsid, mis müüvad klientidele alakindlustust, pannes seega rõhku mitte kindlustuse kvaliteedile, vaid võimalikult suure hulga klientide juurdesaamisele.
    Eesti suuremate kindlustuskonkursside korraldajad langetavad sageli otsuseid teenuse hinnast lähtudes. Hakoneni väitel käib aga Eestis nii ohjeldamatu turuvõitlus, et hinnad on juba Euroopa madalaimad.
    Vastupidiselt väidetele, nagu teeksid suured väliskompaniid siinsel turul aktiivset dumpingut, leiab Hakonen, et hoopis Eesti seltsid ise on kõige agressiivsemad ja välisfirmadel pole siin lootustki kuigivõrd läbi lüüa.
    «Võitlus turuosade pärast, mida arvestatakse kogutud preemiate hulga põhjal, on eestlaste väljamõeldis,» rõhutab Hakonen. «Peamine on ikkagi seltsi maksejõulisus. Kui seltsil on soliidne kapital ja head tooted, pea ta iga hinna eest turul rabelema.»
    Ariko uurimus näitas, et Eesti ettevõtja valib kindlustusseltsi küllaltki suvaliselt ja on valmis iga hetk odavama variandi kasuks ümber otsustama. Kindlustusfirmasid hinnatakse pigem nende PR-tegevuse aktiivsuse kui soliidsuse alusel.
    «Suur ettevõte peaks valima sellise seltsi, mis on raudselt võimeline hüvitisi maksma ja millel on väga head edasikindlustuslepingud,» ütleb Hakonen. «Väiksem ettevõte, kelle vara on kuni 10 miljonit krooni, peaks rohkem vaatama pakutava toote kvaliteeti, sest talle jõuab hüvitist maksta ilmselt iga Eesti selts.»
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.