• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus ametnike palgakorraldus

    Töögruppi kuuluvad mitme ministeeriumi kantslerid, asekantslerid ja juhtivametnikud, Rapla maavanem Kalle Talviste ja regionaalminister Peep Aru.
    Valitsus on otsuseprojekti paaril kevadisel istungil arutanud, kuid pole veel heaks kiitnud.
    Komisjoni liige, justiitsministeerium asekantsler Juhan Parts sõnas, et rahandusministeeriumi poolt seni välja pakutud materjal on väga üldsõnaline ja pigem toormaterjal, mida komisjon alles hakkab lihvima.
    Otsuseprojektis ei ole öeldud, kas palgareform tähendab riigieelarvest palka saavate inimeste vähendamist ja millises osas muutuvad soodustused ja hüved, millele riigipalgalistel praegu on õigus. Projektis on ettepanek külmutada ametkondades töötavate inimeste arv 1997. aasta tasemel ja piiritleda töötajate palgafond.
    Palgakorralduse muutmine on ette nähtud kahes etapis. Esimeses töötatakse välja seniste ühtsete palgamäärade asemel eri valdkondadele erinevad palgaskaalad. Pannakse ette määratleda eelisarenguga valdkonnad, kus töö on seotud suurema riskiga või on see riigile eriliselt oluline, ning kehtestada nende valdkondade töötajatele eri palgaskaalad.
    Palkade tõstmise võimalusi nähakse teiste kulude kokkuhoiu arvel ja lubatakse täiendavatest tuludest laekuvaid vahendeid kasutada asutuste palgatasemete ühtlustamiseks.
    Teises etapis töötatakse välja ametnike ametinimetuste uus süsteem. Kavatsetakse piirata täiendavate tööülesannete eest lisatasude maksmist ja määrata selle suurus protsendina kogu töötasudeks ettenähtud vahenditest.
    Valitsusele 27. mail projekti tutvustanud rahandusminister Mart Opmann märkis seletuskirjas, et kui ametnike koosseisude suhtes mingeid piiranguid ei kehtestata ja palgafondi valitsemiskuludes eraldi välja ei tooda, ei ole võimalik juhtida palkade kujunemist. Ta möönis, et kõrvuti vajadusega tõsta teenistujate palgataset vajab reguleerimist põhjendamatult suur erinevus eri asutustes sarnast tööd tegevate inimeste palgatasemetes.
    Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts märkis, et palk on vaid üks avaliku sektori osa ja seda ei saa lahti kiskuda teistest riigitöö momentidest.
    Rahandusministeerium on palgakorralduse aluste välja töötamisega tegelenud aasta algusest. 3. juuniks pidid kõik ministeeriumid esitama oma arvamuse otsuseprojekti kohta. Vastused saabusid vaid põllumajandus-, kultuuri- ja keskkonnaministeeriumilt, kes paljude teesidega ei nõustunud. Ükski vastanud ministeeriumitest ei pooldanud ametkondades töötavate inimeste arvu «külmutamist». Kultuuriministeerium eelistab halduskulude külmutamist ning tahab anda ministeeriumile võimaluse ise määrata palgafond. Keskkonnaministeerium soovib piirata üksnes töötasufondi.
    Mart Opmann on varem öelnud, et riigiametniku põhipalk võiks moodustada 80 protsenti ja 20 protsendi osas tuleks riigiasutusele jätta otsustamiseks vabad käed. Praegu võib riigiametnik mitmesuguste soodustuste kaudu saada lisatasu kuni 50 protsenti põhipalgast.
    Regionaalminister Peep Aru märkis, et konkreetsetest numbritest on veel vara rääkida. «Ministeeriumidevaheline komisjon alles tahab hakata täiustama riigiametnike palgakorralduse aluseid, las me istume enne üks kord koos,» sõnas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.