Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus ametnike palgakorraldus

    Töögruppi kuuluvad mitme ministeeriumi kantslerid, asekantslerid ja juhtivametnikud, Rapla maavanem Kalle Talviste ja regionaalminister Peep Aru.
    Valitsus on otsuseprojekti paaril kevadisel istungil arutanud, kuid pole veel heaks kiitnud.
    Komisjoni liige, justiitsministeerium asekantsler Juhan Parts sõnas, et rahandusministeeriumi poolt seni välja pakutud materjal on väga üldsõnaline ja pigem toormaterjal, mida komisjon alles hakkab lihvima.
    Otsuseprojektis ei ole öeldud, kas palgareform tähendab riigieelarvest palka saavate inimeste vähendamist ja millises osas muutuvad soodustused ja hüved, millele riigipalgalistel praegu on õigus. Projektis on ettepanek külmutada ametkondades töötavate inimeste arv 1997. aasta tasemel ja piiritleda töötajate palgafond.
    Palgakorralduse muutmine on ette nähtud kahes etapis. Esimeses töötatakse välja seniste ühtsete palgamäärade asemel eri valdkondadele erinevad palgaskaalad. Pannakse ette määratleda eelisarenguga valdkonnad, kus töö on seotud suurema riskiga või on see riigile eriliselt oluline, ning kehtestada nende valdkondade töötajatele eri palgaskaalad.
    Palkade tõstmise võimalusi nähakse teiste kulude kokkuhoiu arvel ja lubatakse täiendavatest tuludest laekuvaid vahendeid kasutada asutuste palgatasemete ühtlustamiseks.
    Teises etapis töötatakse välja ametnike ametinimetuste uus süsteem. Kavatsetakse piirata täiendavate tööülesannete eest lisatasude maksmist ja määrata selle suurus protsendina kogu töötasudeks ettenähtud vahenditest.
    Valitsusele 27. mail projekti tutvustanud rahandusminister Mart Opmann märkis seletuskirjas, et kui ametnike koosseisude suhtes mingeid piiranguid ei kehtestata ja palgafondi valitsemiskuludes eraldi välja ei tooda, ei ole võimalik juhtida palkade kujunemist. Ta möönis, et kõrvuti vajadusega tõsta teenistujate palgataset vajab reguleerimist põhjendamatult suur erinevus eri asutustes sarnast tööd tegevate inimeste palgatasemetes.
    Justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts märkis, et palk on vaid üks avaliku sektori osa ja seda ei saa lahti kiskuda teistest riigitöö momentidest.
    Rahandusministeerium on palgakorralduse aluste välja töötamisega tegelenud aasta algusest. 3. juuniks pidid kõik ministeeriumid esitama oma arvamuse otsuseprojekti kohta. Vastused saabusid vaid põllumajandus-, kultuuri- ja keskkonnaministeeriumilt, kes paljude teesidega ei nõustunud. Ükski vastanud ministeeriumitest ei pooldanud ametkondades töötavate inimeste arvu «külmutamist». Kultuuriministeerium eelistab halduskulude külmutamist ning tahab anda ministeeriumile võimaluse ise määrata palgafond. Keskkonnaministeerium soovib piirata üksnes töötasufondi.
    Mart Opmann on varem öelnud, et riigiametniku põhipalk võiks moodustada 80 protsenti ja 20 protsendi osas tuleks riigiasutusele jätta otsustamiseks vabad käed. Praegu võib riigiametnik mitmesuguste soodustuste kaudu saada lisatasu kuni 50 protsenti põhipalgast.
    Regionaalminister Peep Aru märkis, et konkreetsetest numbritest on veel vara rääkida. «Ministeeriumidevaheline komisjon alles tahab hakata täiustama riigiametnike palgakorralduse aluseid, las me istume enne üks kord koos,» sõnas ta.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Lootustandev idu, mille aktsia Nvidiale järele võttes 240kordistuks
Analüütik Keith Speights toob välja ühe eduka tehisintellekti aktsia, mis võiks järgmise paari aasta jooksul investoritele Nvidiast veelgi rohkem raha teenida. Wall Streeti analüütikud on käesoleva aasta lõpuks seadnud aktsiale umbes 45% kõrgema hinnasihi.
Analüütik Keith Speights toob välja ühe eduka tehisintellekti aktsia, mis võiks järgmise paari aasta jooksul investoritele Nvidiast veelgi rohkem raha teenida. Wall Streeti analüütikud on käesoleva aasta lõpuks seadnud aktsiale umbes 45% kõrgema hinnasihi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Suure languse teinud transpordifirma alustab uue ärisuunaga
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.
Suure languse läbi teinud transpordifirma Viru Trans alustab uue ärisuunana ürituste korraldamist, mille tõmbenumbriks on omaniku uhke vanaautode kogu.