ELi põllumajanduspoliitika reform on möödapääsmatu

Kolmapäeval Euroopa komisjoni esitatud programm Agenda 2000, mis määrab ELi arengusuunad järgmisel sajandil, sisaldab ettepanekuid bloki põllumajanduspoliitika reformimiseks.

On välja arvutatud, et kui hindu ei alandata ega võimaldata ületoodangu täiendavat realiseerimist, on Euroopa Liidu teraviljamägi aastaks 2005 58 miljonit tonni ning ladudes on 1,5 miljonit tonni liigset liha.

CAPi reformi eesmärk on tuua Euroopa põllumajandustoodete hinnad maailmaturu tasemele, et parandada nende konkurentsivõimet ning realiseerida ületoodang välisturgudel.

Praeguse hinnatoetuste süsteemi juures on Euroopa hinnad maailmaturu tasemest oluliselt kõrgemad. Kogused, mida ELi ekspordisubsiidiumide toel on võimalik eksportida, on maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) poolt rangelt limiteeritud.

«Järgmise paari aasta prognoosi järgi on maailmaturul oodata nõudluse kasvu ning ostuvõime suurenemist. Ainuke viis, kuidas Euroopa sellest osa saaks, on alandada hindu, et saaksime eksportida nii palju, kui soovime, ilma et seda piiraks WTO ettekirjutused,» ütles üks allikas.

WTO on piiranud Euroopa subsideeritud toiduainete pääsu maailmaturule, järgmine kõnelustevoor vabakaubandust moonutavate põllumajandustoetuste vähendamiseks algab 1999. aastal.

CAPi reformiplaan vähendab sageli suurematele ja efektiivsematele talumajanditele makstavaid subsiidiume ning alandab teravilja, liha ja piima miinimumhinda. Statistika näitab, et 80 protsenti põllumajandustoetustest läheb 20 protsendi tootjate taskusse. Uus süsteem piirab ühele majandile eraldatavate toetuste kogusummat.

Abinõude vastu protestivad ägedalt Brüsseli toetusest sõltuvad briti, prantsuse ja saksa talunikud, samuti Soome pole rahul. Ehkki kaotus osaliselt kompenseeritakse, ei korva ELi uued toetused kaotatud abiraha kogu ulatuses. Teraviljakasvatajatele, kes Brüsseli sõnul viimastel aastatel toetustest kõige enam kasu on saanud, kompenseeritakse näiteks vaid 50% kaotatud abirahast.

Uue süsteemi järgi ei tule talunikel enam ka 5 protsenti põllumaast sööti jätta, vaid maa põllumajanduslikust kasutusest väljajätmine muutub vabatahtlikuks.

ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri sõnul võimaldavad reformid interventsiooni- ja eksporditoetuste arvel säästa 3,7 mld ECUd aastaks 2006. Ainuke alternatiiv on tõsta makse.

Kümne Ida-Euroopa riigi liitumine blokiga suurendaks ELi põllumajanduseks kasutatavat maad poole võrra ning kahekordistaks põllumajanduses hõivatud elanikkonna arvu. ELiga liituvad Ida-Euroopa riigid saavad ELi põllumajandusfondidest aastaks 2006 4,5 miljardit ECUd.

Reformid peavad heaks kiitma ELi põllumajandusministrid. Komisjoni plaani hakatakse arutama Brüsselis 22. juulil. ET-REUTER-ÄP