• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üksikisiku tulu maksustamise võimalused

    Eestis on välja käidud idee asendada praegune proportsionaalne üksikisiku tulumaks astmeliselt progresseeruvaga. Põhjusena tuuakse väide, et see võimaldaks tasandada erinevatest sissetulekutasemetest johtuvat varanduslikku ebavõrdsust.
    Enamik riike on pidanud vajalikuks kehtestada progresseeruv maks. Nad väidavad, et see on tunduvalt parem vahend tulu jaotamiseks võrreldes kõikvõimalike muude sotsiaalabisüsteemidega.
    Kui tulu ümberjaotamine rikastelt vaestele on asi, milleta tänapäeva ühiskond eksisteerida ei saa, peaks eelkõige kindlaks tegema, missugune oleks optimaalne meetod selleks ning kas oleks mõtet ohverdada meie praegu kehtivat maksusüsteemi.
    Tulu ja omandi maksustamisel peetakse iseenesestmõistetavaks, et seda tuleb teha õiglaselt, kuid just õigluse kriteeriumid on olnud igipõliseks vaidlusobjektiks.
    Seepärast on hakatud eristama vertikaalset õiglust (suurema sissetulekuga inimesi maksustada karmimalt) ja horisontaalset õiglust (erineva sissetulekuga inimesi maksustada sama proportsiooni alusel).
    Progressiooni puudumist on võimalik kompenseerida, jättes mõningad madalama sissetulekutega inimeste tuluallikad maksustatava tulu hulgast välja, võimaldades maksusoodustust või -vabastust või erandjuhtudel lubada isikutel, kelle sissetulekud on volatiilsed (näiteks sõltuvad hooajatöödest), lükata maksukohustust ajas edasi.
    Kõigi nende vahendite abil on võimalik tõsta maksu vertikaalset õiglust, kuid paraku kipuvad nad maksusüsteemi komplitseerima.
    Osa majandusteadlasi ei pea progresseeruvaks maksu, millel määratud ainult maksuvaba miinimum, kuid puuduvad progressiooniastmed. Enamik on aga seisukohal, et Eesti praegune üksikisiku tulumaks pole proportsionaalne, vaid kaudselt progresseeruv, sest tulumaksuvabal miinimumil on üksikisikute tulu maksustamisel tulusid ümberjaotav mõju.
    Seega tuleks võib-olla hoopis kaaluda juba olemasoleva kaudse progressiooni kasutamist vahendina, mille abil sotsiaalpoliitikat ellu viia. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega kaoksid mitmedki otseselt progresseeruva tulumaksuga kaasnevad negatiivsed jooned.
    -lihtsus -- USAs 1995. aastal tehtud ettepaneku kohta asendada progresseeruv föderaalne tulumaks proportsionaalsega väideti, et mitmeköiteline IRC asenduks lühikese ja lihtsalt arusaadava seadusega -- miks peaksime meie võtma ette vastupidise käigu;
    - neutraalsus ja efektiivsus -- maksude vähendamiseks tehtavad majandusliku põhjenduseta arveldused väheneksid, samas suureneks maksude laekumine;
    - investeeringute ja säästmise soosimine -- suurema sissetulekuga inimesed, kellelt muidu oleks korjatud progressiooni tõttu rohkem makse, ei kuluta võrreldes madalama klassiga kogu oma sissetulekut;
    - odavus -- nii maksumaksjatele kui ka riigile oleksid maksude haldamiskulud tunduvalt väiksemad.
    - väidetavalt parim võimalik meetod tulu ümber jaotada;
    - oma detailsuses parem maksunduse üksikküsimuste lahendamiseks.
    Progresseeruva maksu miinused:
    - premeerimise efekti kadu -- palgatõus ei anna soovitud tulemust töötaja premeerimisel, sest see võib minna uue progressiooniastme alla;
    - väiksem paindlikkus -- progresseeruva maksu korral tuleks täpselt välja selgitada progressiooniastmed, mida peaks hakkama seoses inflatsiooni ja elukalliduse tõusuga pidevalt muutma;
    - maksumaksjate « komandeerumine» -- Põhjamaade kogemuste põhjal hakkavad kõrgema progressiooniastme alusel maksvad jõukamad inimesed viibima välisriikides, seda eriti pikaajaliste komandeeringute raames, mistõttu riik kaotab nad residendist maksumaksjatena.
    Tõenäoliselt oleks idee autoritel vajalik lisaks progresseeruvale üksikisiku tulumaksule kaaluda ka teisi võimalusi tulu ümber jaotada.
    Nendeks kasutatakse näiteks negatiivset tulumaksu, miinimumpalka, maksubaasi vähendamist väiksemate sissetulekutega või sotsiaalsetesse riskirühma kuuluvate isikute puhul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Bercmani aktsionärid võtsid Krakuli omaks
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
Bercman Technologies tänane erakorraline aktsionäride koosolek kiitis ühehäälselt heaks Krakuliga sõlmitud väärtpaberite vahetuslepingu.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Jaekaubanduse käive kasvas 10 protsenti
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli oktoobris 784 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 10% ning inflatsiooniga arvestamata isegi 18%.